MARIANO RELVAS AMARAL MARFO

BALI LIAFUAN BALI ISISN LOLON NO SALA LIAFUAN BODIK ISISN LOLON

Wellcome Relvasblogger

Friday, November 22, 2019

Influensia Motivasaun Servisu


Influensia motivasaun no disiplina servisu ba produtuvidade ba Professores Ensinu Basiku
Monografia













Husi
Nome                  :  Bruno Amaral Suri (2016.05.01.009)
Faculdade           :  Economia  e  Gestão
Departamento    : Gestão
Semestre             :  VI
Cadeira               :  Metodologia De Investigação ciêntifica


UNTL
2018


Kapitulu I
Introdusaun
 1.1 Antensedente
       Iha ita nia rain ida ne’ebe maka tama ona ba iha era ida ne’ebe mak nakonu ho globalizasaun ida ne’ebe ita adpta liu husi teknologia sira ne’ebe maka iha ona ho nune’e maka ita mos presija atu hodi  hasa’e kualidade ba iha ita nia edukasaun iha Timor Leste ne’ebe maka sai hanesan fator ida ne’ebe maka importante tebes ne’ebe sai hanesan mehi ida ba iha ita nia rain ida ne’ebe  maka hakerek mos iha ita nia Konstituisaun RDTL.
     Motivasaun sai hanesan komseptu ida ne’ebe mak ita uza hodi suporta ita liu husi ita nia komportamentu. Atu fo motivasaun sei la dook husi planu atu hodi koresponde ba iha nesesidade hanesan matria no mos immaterial hodi koresponde ba nesesidade neebe maka inklui iha buat hirak nee maka nesesidade fisiku I no mos sentimentu hakmatek ida neebe mak sei enkorja ba profesor hodi halao asaun ka servisu ho nesesidade neebe maka iha relasaun ho nia nesesidade interkomunikasaun iha grupu ka iha sosiadade ida neebe mka diak. Ho nunee maka motivasaun sai hanesan objetivu ida ba iha individu ida liu husi ninia hahalo neebe maka nia iha tamba motivasaun ida husi profesor ba alunu mos hanesan korajen neebe ho haforsa nia hanoin atua hakasaan ba estuda iha eskola nee rasik. Motivasaun mos sai hanesan fator id neebe maka bele ajuda estudante hodi halo ninia estudu
    Estudante neebe maka iha motivasaun neebe maka boot ida sei iha mos ninia disiplina neebe maka makaas ida neebe mosu mai iha ninia an ho nunee maka sei halonia hatenek ka komtrola ninia an hanesan buat neebe maka iha liu husi regulamentu ida neebe  mak iha
Iha prosesu aprendijajem disiplina hanesan problema ida neebe maka importante tebes, se kuandu la iha ninia konsiensia  se kuamdu la iha implementasaun regulamentu ida neebe maka iha antes ona maka sei la atinji nia tarjete neebe maka iha.
Estudante sira presija iha atitude ida liu husi disiplina neebe maka hetan liu husi treinamentu sira atu nunee hodi bele ajuda oinsa maka estudante nee bele kontrola ninia an iha ninia attitude sira neebe maka nia hatudu ba iha ninia kolega ho mos ba iha professor sira iha fatin neebe maka nia eskola ba.
    Disiplina bele mosu liu husi treinamentu, liliu iha nivel edukasaun nia neebe mak hetan iha familia nia laran neebe maka ita hetan komesa sei kiik too boot ho nunee mak disiplin desenvolve too diak liu iha moris loro-loron nian.
 Desesnpenu hanesan resultadu servisu neebe mak bele hetan liu husi ema ruman ka grupu balun iha organizasaun, liu husi autoridade no responsabilidade  ida-idak liu husi esforsu atu hetan nia objetivu organizasaun relevate neee legal la kontra lei no akordu ho moral ka etika.
 Desenpeun idividual mak elementu basiku husi desenpenu organizasaun no hodi impor desenpenu induvidu ida-idak neebe maka iha relasaun ho komportamentu individual. Baseia ba iha opiniaun iha leten bele ita bele konklui katak desenpenu profesor mak resultadu servisu neebe mak bele atinji husi profesor ida iha instituisaun edukasaun nian hanesan ho devers no responsabilidade atu hodi atinji objetivu edukasaun. Tmba nee liu husi problema neebe mak iha iha hau hakarak foti topiku ”Influensia motivasaun no disiplina servisu ba produtuvidade ba Professores Ensinu Basiku”

 1.2 Formulasaun Problema.
Basia ba introdusaun iha leten mak problema sira mak hanesan tuir mai ne’e:
Sera ke iha influensia signifikativu ba iha motivasaun no disiplina komforme husi konkordansia husi husi desnpenu profesor nian iha
Fator ida neebe mak fo influensia hodi domina ba iha desenpenu professor iha…

 1.3 Objetivu no benefisiu hakerek.
Baseia ba iha formula problema sira iha leten nee mak objetivu husi peskija ida nee mak hanesan tuir mai nee;
Hodi hatene influensia signifikativu ba iha motivasaun no disiplina komforme husi konkordansia husi
Hodi hatene influensia Fator ida neebe mak fo influensia hodi domina ba iha desenpenu professor iha…

 1.4 Benefisiu peskija
Resultadu pskija ida ne espera ktak iha benefisiu:
Iha peskijaida nee hare b iha rekursu umanu neebe maka iha li-liu ba iha instituisaun edukasaun nian ka ida neebe maka sei iha relasaun ho desenpenu atu nunee ble ajuda desenvolve ita nia rai.
1.      Fo kontribuisaun li-liu hanoin ba iha prefesores sira iha Ensinu Basiku..
 1.5 Limitasaun problema
Iha atu-apresentasaun nian nee iha limitasaun ba iha problema neebe mak atu hare ida nee kuidadu atu prbleba nebe mak atu diskuti la sese husi problema nebe maka atu peskija iha nee no la ses an husi Influensia motivasaun no disiplina servisu ba produtuvidade ba Professores Ensinu Basiku..


1.    Memberikan konstribusi pemikiran kepada para guru di Ensino Basico Central Classe II dan III Ano Distrik Ermera Tahun Ajaran 2015 yang terus membangun prestasi belajar demi kecerdasan bangsa.





Kapitilu II
Revisaun Literatura

2.1  Defisaun jeral konaba Motivasaun
Motivasaun mai husi liafuan motif neebe maka signifika forsa neebe maka ajuda ita ema hodi halao buat ruman.
Kuadru Hanoin
Iha nee atu desenvolve variavel independen no variavel dependete bele hare liu husi desenu iha kraik nee:
 









1 comment:

  1. Boa tarde hw bele kopi sai ita nia materia hdi ajuda hw iha monografia ga

    ReplyDelete