MARIANO RELVAS AMARAL MARFO

BALI LIAFUAN BALI ISISN LOLON NO SALA LIAFUAN BODIK ISISN LOLON

Wellcome Relvasblogger

Tuesday, October 20, 2020

Proposal kapitulu I-III


Hato'o Husi :

MARIANO RELVAS AMARAL



KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.      Antesedente

Tempu agora ne’e mudansa no avansadu tebes no teknólojia ne’ebé mak ita adapta iha mundu ida ne’e, iha area teknólojia informasaun no komunikasaun, tanba ne’e presiza tebes teknólojia informasaun no komunikasaun ne’ebé mak diak hodi hala’o servisu iha instituisaun governu no kompania privadu. Teknólojia Informasaun no komunikasaun ne’ebé diak bele haforsa sistema servisu nian efisiensia no efetivo. No Teknólojia ne’ebé sempre mosu ejize ema atu adapta hodi moderniza sira nia moris parte husi teknólojia informasaun no komunikasaun ne’ebé mak ita bele utiliza hanesan televisaun, internet, telefone, hanesan meius ida hodi hala’o servisu no hetan informasaun ne’ebé no lalais iha mundu ohin loron. Liu husi teknólojia komputerizasaun hanesan meius ida hodi haforsa no dezenvolve servisu husi kompania privadu no instituisaun ruma no lalais no relevante.

Bazeia ba faktus sira ne’ebé iha Ensino Tecnico Vocasional Cristal Suai, antes ne’e iha ona rede Komputador iha sentru refere, maibe Ensino Tecnico Vocasional Cristal Suai provijoriamente sei utiliza rede Lan ne’ebe mak lao hela iha fatin refere tanba ne’e hakerek na’in atu dezenvolve liu tan firewall security ba rede wlan ne’ebé bele ajuda sira iha servisu fatin no atu bele fasilita sira wainhira atu asesu ba informasaun. No ezistensia rede komputador servisu no fasilidade internet ba professor no alunu sira bele hetan esplikasaun ne’ebé fo apoiu ba prosesu aprendisazen iha eskola Teknika Vocasional Kristal Suai.

 

Maibe iha Area teknólojia rede ida ne’e eskola refere presiza tebes tamba eskola refere iha rede internet ida hodi fasilita eskola refere hodi simu no fahe dadus ka informasaun ba malu, ne’e duni peskizador atu dezenvolve firewall security ba rede wlan iha Eskola Teknika Vocasional Kristal Suai utiliza Router Mikrotik, ho nune’e eskola refere presiza atu dezenvolve  rede wlan liu husi router mikrotik ida hodi fasilita eskola refere bele asesu ba rede internet hodi fahe no hetan informsaun ba malu. Ho nune’e eskola refere bele alkansa hodi uza rede internet privadu ba idak-idak nia IP Address atu nune’e professor/a no estudante sira rejistu hotu hodi bele asesu ba internet atu hafasil sira hodi transforma infromasaun ba malu ho diak iha eskola refere.

No problema sira ne’ebé mak temi iha leten ne’e peskizador iha inisiativa hakarak foti titulu “Dezenvolve Firewall Security ba Rede (wlan) Wireless local area network iha Eskola  Tecnika Vocasional Cristal Suai Uutiliza Router Mikrotik” atu bele fo solusaun ba problema hirak ne’ebé Eskola Tecnico Vocasiaonal Cristal Suai enfrenta hela. Tan ne’e hakerek nain iha hanoin atu dezelvolve firewall security ba rede internet ka wifi ruma hodi prosesa ba komputador atu nune’e profossores no estudante sira iha eskola refere bele asesu seguru no bele aumenta sira nia koñesementu kona-bá teknólojia informasaun no komunikasaun nian ho diak No mos atu bele fasilita Ensino Tecnico Vocasional Cristal Suai sira bele asesu ba informasaun komunikasaun teknólojia (ICT) ho diak liu tan iha  futuru oin mai.

 

 

 

 

1.1  Formulasaun Problema

  Bazeia ba Antesedente iha leten, mak hakerek na’in hakarak halo Formulasaun problema mak hanesan tuir mai ne’e:

1.      Oinsa atu dezenvolve firewall security ba Rede WLAN (local area network) ba Assesu Internet Iha eskola Teknika Vocasional Kristal Suai?

2.      Oinsa estudante ho Professor sira uja Firewall Security ba Rede WLAN   iha Area eskola ne’e rasik?

 

2.1  Limitasaun Problema

     Atu evita problema ne’ebé Refere iha Eskola ne’e rasik, Tan ne’e mak Hakerek Na’in fo Preoridade ba Dezenvolve Firewall Security Rede WLAN Wireless local area network ba Assesu Internet Iha Eskola Teknika Vokasioal Kristal Suai.

1.      Ba futuru bele Dezenvolve Firewall Security sistema rede LAN ne’e hodi halao  servisu iha eskola ne’e?

2.      Rede Lan ida ne’e bele responde problema sira ne’ebe, Professor/a nomos estudante sira, bele asesu internet ho seguru liu tan iha eskola Teknika Vocasional Kristal Suai?

3.1                         Objektivu Peskiza

      Objektivu husi Proposal ida ne’e mak hakerek na’in mensiona hanesan tuir mai ne’e:

1.      Dezenvolve Firewall Security ba Rede Wlan ba Professor/a nomos ba Estudante sira iha Eskola Teknika Vokasional Kristal Suai?

2.      Ho Dezenvolve Firewall Security Rede WLAN ida ne’e fasil Ba Professor/a no estudante sira bele asesu ba Internet ne’e rasik, nomos halo servisu ruma ho seguru?

4.1  Benefisiu Peskiza

Benefisio peskiza mak hanesan tuir mai ne’e:

1.      Dezenvolve Firewall Security ba rede Wlan ida ne’e fo benefiu tebes ba professor/a nomos estudante sira iha eskola Teknika Vokasional Kristal Suai.

2.      Firewall Security no Rede WLan  ida ne’e bele kontrola hotspot ba professor sira ho estudante sira iha eskola refere.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KAPITULU II

TARANA TEORIKAS

2.1        TARANA TEORIKAS

         Matenek nain sei koalia kona-bá sub topiku ida ne’ebé mak sai hanesan ezemplo teoria no definisaun ba elementu elementu ne’ebé ligadu ba topiku peskija.

2.1.1        Dezenvolve

         Termu dezenvolvimentu iha signifikadu oi-oin, iha sekulu 21 ida ne’e desenvolvimentu laos ona buat ne’ebé foun iha ema nia rona ou dezenvolvimentu familiar ona ho ema no mos sai hanesan topiku ida debate namanas ba importansia ekonomia, politika no sosiedade, liu-liu iha nasaun terseiru mundu sira presija tebes dezenvolvimentu ida ne’ebé bo’ot, iha paragfrafu tuir ita sei ko’alia klaru liu tan kona-bá dezenvolvimentu.

         Tuir Portes (1976) hateten katak “dezenvolvimentu hanesan transfomasaun ekonomia, sosial no kultura”.  Desmvovimentu hanesan prosesu mudansa ida ne’ebé planeadu hodi hadia aspektu oi-oin moris povu nian. Transformasaun ekomomia mak ita hare liu husi rendimentu ne’ebé mai husi seitor oi-oin atu nune’e bele hadia ekonomia iha rai laran. Transformasaun ita bele hare liu husi edukasaun, saude no infrastrutura. Transformasaun kultura hare liu hasae espéritu nasionalismu no promove kultura atu nune’e bele hatudu identidade nasaun ida nian.

 

         Rogers no Shoemaker (1971), fo nia definisaun katak “dezenvolvimentu mak tipu mudansa sosial ho ideas foun sira ba moris sosial ho objetivu hodi hetan rendimentu ne’ebé bo’ot no fo nivel moris ne’ebé di’ak mos liu hosi organizasaun sosial ne’ebé di’ak no prudusaun modernu”

2.1.2          Definisaun Firewall

         Simplesmente. Firewall hanesan sistema seguransa rede komputador ida ne’ebé funsaun atu protéjé ita ninia komputador husi atakasaun oioin husi komputador seluk ne’ebé ita la hatene. Firewall mós atu halo monitorizasaun no halo kontrolamento dalan rede komputador ne’ebé tama no sai baseia ba ninia regra seguransa nian ne’ebé mak ezise ona. Geralmente Firewal hanesan programasaun komputador ida ne’ebé atu halo blokeia ba asesu ne’ebé privadu ka ita lahatene iha rede privadu ida.

         Firewall hanesan mós aplikasaun ne’ebé ita uza hodi haforsa ita nia seguransa ba komputador ne’ebe iha ligasaun ba rede ninian. Hanesan LAN ka Internet. Firewall mos hanesan parte integral ida husi sistema seguransa komprehensif atu ba rede ne’ebé ita uza. Fire bele asegura seguransa liu husi aktividade kontrolu granular ho nia funsaun.

         Tuir (Chesswick, W & Bellovin, S., 1994) iha teknólogia internet ninian, firewall define katak hanesan pontu ida entre pontu rua/liu iha rede ida iha ne’ebé trafiku tenki liu (chooke point); trafiku bele kontrola liu husi no autentifikasaun liu husi sistema ida, no trafiku hotu sempre iha kondisaun difisiensi(logged). Ho liafuan seluk Firewall hanesan moru ida (barrier) entre ita nia rede no ema seluk ho ninia valor ne’ebé termina (arbitrary).

         Rede Firewall primeira vez mosu iha era 1980 ninian, hanesan sistema router ida ne’ebé ita uza hodi hafahe rede globall sai rede lokal ida (LAN) ne’ebé kiik liu. Iha kondisaun ida ne’e, firewall hatama uza hodi hamenus problema (spill over) dadus husi LAN ba rede ninian. Ho ida ne’e hamenus mós problema hanesa erro iha manajementu rede ninian, ka hanesan aplikasaun ne’ebé ita uza barak liu fonte energia (meluber) iha rede hotu-hotu.

         Firewall servisu ho dadus ka pakote entre rede iha internet. Bele fo asesu no bele mos la fo asesu dadus iha rede komputador ida ida.

         Iha maneira oin tolu atu dzenvolve seguransa firewall nian iha rede komputador ida, hanesan tuir mai :

1.         Packet Filtering ka Stateless: hanesan firewall ne’ebé uza regras hodi hare dadus ida ne’ebé tama iha rede komputador ida kada pakote halo kontrola ho ninia maneira rasik.

2.         Proxy Service : hanesan aplikasaun ne’ebé servisu hanesan halo relasaun entre sistema rede ninian.

3.         State full Inspection : Hanesan sistema ida ne’ebé atu buka tuir pakote sira ne’ebe simu ho asaun ne’ebé halao ona.

         Firewall ita bele dehan mós hanesan Moru Ahi ka Moru Seguransa ninian hodi halo blokea ba asaun ne’ebé ita la hatene.

 

2.1.3          Vantagem Ho Desvantagem Husi Firewall

1.      Vantagem Firewall

a.               Hodi halo deteksaun ba Malware ka atakasaun virus ruma iha situs/paggina website ruma.

b.               Proteje atu user labele hodi ba iha situs/pagina website ne’ebé perigosu.

c.                       Halo blokeia ba situs/pagina webste ne’ebé mak la diak ho automatiku.

d.               Fo sai mensagem ka informasaun ruma wainhira user hakarak download file ruma ne’ebé mai husi situs/pagina website ne’ebé mak la seguru.

e.                       Proteje ka blokeia ba komputador user seluk ne’ebé hakarak hadau kontrolu husi ita nia komputador liu husi rede ninian.

f.                       Efetivu lolos wainhira user hakarak halo koneksaun ba rede iha fatin publiku.

2.      Desvantagem Firewall

a. Laos hanesan antvirus, no ladun efetivu wainhira atu proteje ita nia komputador husi virus balu.

b.      Firewall la bele ajuda proteje wainhira ema ruma hakarak atu ataka hodi naok ita nia dadus ka informasaun ruma iha kedas laran Seidauk diak liu, katak seidauk bele atu detekta malware balun.

 

2.1.4           Vantagem Ho Desvantagem Husi Seguransa

1.            Vantagem Seguransa

a.       Velosidade atu asesu aas liu tamba fasilidade ne’ebé prepara iha managemen halo ho kusus husi komputador (server) ne’ebé la hatodan ho traballu seluk hanesan (workstation).

b.      Sistema seguransa no administrasaun rede ne’ebé diak liu,tamba bele iha ema ida mak servisu hanesan administrator rede ninian, ne’ebe hodi halo managementu administrasaun no rede

c.       Sistema (Backup) dadus ne’ebe mak diak, tamba iha rede (cliente-server), no backup ne’e so halo liu husi seit serve, hodi halo backup ba dadus tomak.

d.      Lalaok rede la depende ba server ida, ate komputador ida/peer mate ka aat, rede tomak sei la hetan failansu, ka la hetan problema ruma.

2.            Desvantagem Seguransa

a.       Troubleshooting rede relative araska liu, iha rede ho tipu peer-to-peer, kada rede computer mak sei halo komnunikasaun. Iha rede client-server, komunikasaun hanesan entre server ho workstation.

b.      Sistema seguransa rede ninian determina husi user ida-idak no konfigura seguransa rasik ninian fasilidade ne’ebé mak iha.                                                                                                    

                                                                    

2.1.5           Definisaun Seguransa

         Seguransa : (lian ingles: Security) ka koñesidu hanesan Cyber Security ka IT Secirty hanesan seguransa informasaun ne’ebé aplika ba komputador no ninia rede. Seguransa ajuda ita ka user sira hodi halo blokeia ba atakasaun ka bosok, ka hodi halo detekta buat ne’ebé la diak iha ita ninia sistema komputador ida ne’ebé ho forma informasaun ne’ebé digital.

Seguransa mós hanesan Caban teknólogia ida ne’ebe koñiesidu ho naran Seguransa Informasaun ne’ebé aplika ba komputador. Seguransa hanesan atu fo protéjé ba ita ninia informasaun ba ema ne’ebé koko atu ataka hodi naok ita nia informasaun ka dadus sira, ho nune’e seguransa mak servisu makaas liu atu ita ninian informasaun ka dadus sira hotu bele seguru no diak.

Seguransa iha oi-oin ho ne’ebé mak sei fo sai liu husi matenek nain tuir mai ne’e:

Tuir John D. Howard iha ninia livru“An Analysis of security incidents on the internet” hatete katak: “Seguransa hanesan asaun protéjé ka blokeia husi atakasaun user ba komputador seluk ka user seluk ne’ebé mak asesu ita nia rede no la responsabiliza”.

Tuir (Gollmann iha tinan 1999) iha ninia livru“Computer Security” hatete katak : “Seguransa hanesan relasaun ida ho protéjé aan no deteksaun husi asaun ema seluk ne’ebé hakarak ataka ne’ebé ita la koñese iha sistema ka rede komputador ida nia laran”.

Seguransa Firewall (security firewall) primeira vez uza iha era 1990, hanesan router IP ho regra Filter ida-idak. Regra ba Seguransa mak hanesan: Atu aceita ema hotu iha nee hodi asesu iha liur ne’eba, no mós blokeia ema hotu ka buat hotu ne’ebé ita la gosta iha liu ne’eba hodi asesu iha ita nia rede ida.

2.1.6          Definisaun Rede (Jaringan)

Tuir lolos iha rede barak ne’ebé inklui iha Mundu ida ne’e,dala ruma uja Hardware no Software ne’ebé la hanesan. Ema ne’ebé uja rede hakarak tebes atu bele halo komunikasaun ho ema ne’ebé uja rede seluk I  hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre rede ne’ebé dala barak la kompatibel no la hanesan konseptu rede komputador mosu iha fitan 1940 iha Amerika husi grupo riset Harvard University ne’ebé lidera husi professor H.aiken. Dala barak atu uja metode refere sei presija instrumentu ida ne’ebé naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta tradusaun ne’ebé presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebé halo ligasaun ne’e mak hanaran rede.

 

2.1.7        Wireless Local Area Network (WLAN)

Local Area Network (LAN), sai hanesan rede komputador privadu ida ne’ebé iha area ida nia laran ka iha eskola ida nia laran ne’ebé ho medida to’o kilometro. Local Area Network (LAN) baibain uja atu halo ligasaun husi komputador privadu no Workstation husi edefisiu ka kompanha ida nia laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebé hanesan printer) no bele troka informasaun ho diak.

Description: Description: Description: Description: Description: C:\Users\AVENGED SEVENFOLD\Pictures\pengertian jaringan LAN.jpg

Figura(4) Wireless Local Area Network (WLAN)

2.1.8        Metropolitan Area Network (MAN)

  Metropolitan Area Network (MAN), ne’e nia base sei uja liu versaun LAN ne’ebé ho kapasidade boot no enjeralmente uja teknólogia hanesan ho LAN. MAN bele inklui iha edifisiu sira no kompanya ne’ebé besik malu nune’e mós sidade, no atu bele explora presijasaun privadu (setor privadu) ka jeral. MAN forsa apoiu dadus no lian, no bele mós halo ligasaun ho rede kabu ka fiu televisaun.

Description: Description: Description: Description: Description: C:\Users\AVENGED SEVENFOLD\Pictures\MAN.png

Figura Metropolitan Area Network (MAN)

 

2.1.9        Wide Area Network (WAN)

  Wide Area Network (WAN), atu alkansa inklui iha area geografia ne’ebé luan,dala barak inklui iha Nasaun no bele mós iha ilha. WAN konsiste husi konjuntu makina sira ne’ebé iha objetivu atu halao programa (aplikasaun) husi usada.

Description: Description: Description: Description: Description: C:\Users\AVENGED SEVENFOLD\Pictures\Gambar-Jaringan-WAN.jpg

Figura wide Area Network (WAN)

2.1.10    Rede La Ho Kabel (Wireless)

Rede la ho Fiu (Kabel) (Wireless) sai hanesan solusaun ida ba iha komunikasaun ne’ebé labele halo husi rede ne’ebé uja fiu (kabel). Tamba dalaruma ema ne’ebé hakarak simu informsaun ka halo komunikasaun apesar ita iha kareta leten ka iha aviaun leten, maka absoluta sei presija Rede ne’ebé la uja fiu (Wireless) tamba koneksaun rede la possivel atu liga iha kareta leten ka iha aviaun leten. Tan ne’e agora dadaun rede la uja fiu (kabel) barak mak uja servisu diak satelit no forsa fo kapasidade asesu lais liu ne’ebé kompara ho rede uja kabel. FTP (File Transfer Protocol) FTP (File Transfer Protocol) ne’ebé sai reprejenta hanesan rede estandar ne’ebé bele uja atu manipula, troka ka fahe file liu husi rede ida ho basiku TCP/IP. FTP halo iha arsitektur Client – Server.

 

2.1.11    Router mikrotik

Router mikrotik mak hanesan sistema operasaun komputador ne’ebé mak permite atu utiliza hanesan router iha rede. Mikrotik mak hanesan sistema operasaun ou hardware ne’ebé mak kaman no simples atu utilize Mikrotik rasik iha vantage ne’ebé barak fornese ba utilizador sira. Mikrotik diak tebes ba provider hostpot no warnet tamba nia kapasidade iha admistrasaun rede komputador diak tebes. Mikrotik iha fitur  ne’ebé mak hafasil admin rede iha manajemen rede komputador : Firewall dan NAT, Routing, Hostpot, Web Proxy, DHCP no se iha seluk tan.

Mikrotik Dezeñu no fasi ho diak atu uza iha administrasaun rede komputador hanesan atu kria ka harii sitema rede komputador ida husi skala ne’ebé kiik oan inklui ate kompleksu ninian.

Mikrotik mós iha ninia funsaun mak hanesan :

1.      Hodi konfigura koneksaun internet husi ninia server atu hafasil ita iha ninia manajemen.

2.      Konfigurasaun LAN bele halo ho deit PC Mikrotik Router OS ne’ebé ho nia Hardware ne’ebe bele kiik.

3.      Hodi Blok situs sira ho Proksi iha Mikrotik ninian.

4.      Bele mós hari Hotspot ida

5.      Description: Description: Description: Description: Description: C:\Users\BARTO\AppData\Local\Microsoft\Windows\INetCache\Content.Word\IMG_20190514_023341.jpgHodi hafahe bandwith traffic internasional no local no sst.

 

 

 

Figura (1)Router mikrotik

2.1.12    Access point

Access point mak hanesan device rede komputador ida ne’ebé bele koneksaun la ho fiu (nirkabel) ho rede local utiliza wifi, Bluetooth, wireless, no seluk tan. Access point hanesan mós teknólogia ida ne’ebé mak iha mos relasaun ho mundu internet ninian. Iha mos funsaun husi access point ne’ebé mak bele aseita ka la aseita ba cliente sira atu asesu hodi halo ligasaun iha rede local ida mak hanesn :

1.      Funsaun access point hansan sasan ne’ebé uza hodi fornese sinal internet ba sasan ne’ebé mak bele halo ligasaun liu husi laloran radio.

2.      Access point mós bele uza hodi kontrola ita nia IP Address ho automatiku entre sasan ne’ebé mak halo koneksaun.

3.      Description: Description: Description: Description: Description: C:\Users\BARTO\AppData\Local\Microsoft\Windows\INetCache\Content.Word\IMG_20190514_023322.jpgHo menu seguransa WEP ka WAP ida ne’ebé bele dehan shared key-autenthication, access point bele uza sai hanesan seguransa.

 

 

 

Figura(2) Access point

2.2        Software ne’ebé utiliza

2.2.1  Winbox

Aplikasaun winbox hanesan aplikasaun ki’ik ne’ebé bele uza sai hanesan administrator Mokrotik Routeros nian no lalais liu ho ninia tampilan GUI, Winbox mós ita bele uza iha Sistema operasaaunn Linux , Mac Os no Windows funsaun husi Winbox maka hanesan:

a. Settinng Mikrotik Router ho ninia mode GUI

b. Setting bandwith Rede Internet nian

c. Halo blokiadu ba Website Situs

d. Fasil atu halo servisu

 

 

 


   Fugura 2.3.1. Alamat Winbox

 

 

2.2.2  Microsoft Visio

Microsoft Visio hanesan programa aplikasaun ba komputador nian ne’ebé maka sempre uza atu halo diagrama, Flowchart no Skema Rede ne’ebé maka produs husi Microsoft Corporation. Aplikasaun ne’e uza grafiku Vector atu halo diagrama sira.

 

 

 


                                 

Figura 2.3.3. Alamat Office Visio

 

2.2.3  Mozila

Tuir referensia husi Triistiani atasan (2016) definisaun husi Mozila katak

Mozilla Firefox maka Hardware ne’ebé modernu iha mundo globalizasaun ida ne’e uza hodi asesu Internet ho nia prosesu ne’ebé lais no simples, utilizador Internet barak liu maka uza Hardware refere. Mozilla Firefox horiuluk kedas hanaran Phoenix.

 

 

 

Figura 2.3.3.Alamat mozila Firefox

 

 

 

 

2.3        Material ne’ebé maka utiliza

2.3.1  Router Mikrotik 

        Router mikrotik maka instrumentu sira-ne ' ebé iha knaar atu hato'o dadus packets entre Rede servisu sira. Router Mikrotik  sira uza hodi liga ba Rede oin-oin atu nune'e komunikasaun dadus bele estabelese entre Rede ida no ida seluk. Router Mikrotik maka hanesan sistema operasaun komputador ne’ebé maka permite atu utiliza hanesan Router iha Rede. Mikrotik maka hanesan sistema operasaun ou Hardware ne’ebé maka kaman no simples atu utiliza.

Description: IMG-20200325-WA0005  Description: IMG-20200325-WA0003

  Figura 2.4.1. Router Mikrotik.

2.3.2  Access Point

Access Point maka hanesan device Rede komputador ida ne’ebé atu bele ajuda koneksaun la ho fiu (Nirkabel) ho Rede Local utilize Wi-Fi, koneksaun Internet liu husi Bluetooth, Wireless,Laptop ka note-book no seluk tan.

Description: IMG-20200325-WA0002

 

 

Figure 2.4.2.  Access Point

2.3.3   Modulator Demodulator (Modem)

Modem mai husi signifika modulator, modulator hanesan parte ida para konverte signal informasaun sai signal transportador, no demulator hanesan parte ida para haketak signal informasaun husi signal transportador atu nune’e bele simu informasau ho di’ak.

Description: IMG20200325105031

Figure 2.4.3. Mudulator (MODEM)

2.3.4  Laptop

Laptop nia funsaun hodi halo konfigurasaun Hardware winbox hodi konfigura ka asesu ba iha Mikrotik Board. Personal Komputer (PC) ne’ebé utiliza iha Rede sei deside informasaun servisu husi Rede ne’e rasik. Komputador ho informasaun servisu sei bele transforma no asesu dadus Rede ho lais.

Description: C:\Users\CHICA\Pictures\gambar rede\computador.jpg

 

 

 

Figura 2.4.4. Laptop.

 

 

 

2.3.5  Difinisaun Router OS

Router OS nu’udar Sistema Operasaun ida bazeia ba Unix ida ne’ebé mak bele halo PC ida iha funsaun hanesan Router, Firewall, Ponte, Hotspot, Server Prokurasaun, Bandwidth Jestaun oin-oin server no funsaun sira seluk. La hanesan ho OS seluk, Router OS apoia tipu oin oin Driver hardware no seluk hardware ne’ebé la apoia Router OS, entaun ita la bele aumenta/instalasaun driver adisionál hanesan Sistema Operasaun.

                            

 

 

 

 

Fugura  router OS

2.3.6  Difinisaun Mikrotik

Mikrotik Router OS mai husi lian Latvia katak, Mikrotik ne’ebé ho  signifika mak ‘‘Network ki’ik’’. Mikrotik iha lema ida ne’ebe mak “routing the word” ne’ebé hari iha tina 1995 atu dezenvolve router no Sistema ho Wireless. Iha tinan 1997 kria Software ne’ebé ho Sistema Router OS atu oferece ba estabilidade ne’ebé luan, kontrolu, no fleksibilidade ba tipu interface dadus hotu-hotu no routing. Iha tinan 2002 mikrotik kria tan hardware ne’ebé  iha kapasidade hanesan makina router no ninia marka ho naran Router Board. RouterBoard hanesan hardware ida ne’ebé dezeñu husi mikrotik.

RouterBoard iha modelu seri no iha interface ne’ebé tuir nia nesesidade no utilija Router OS sai hanesan software/sistema operasaun. Tuir matenek na’in ko’alia kona-bá Server mak tuir mai ne’e:

a.    Mikrotik Router OS mak sistema operasaun ida ne’ebé dezeña espesifikamente ba   rede routers. Uza sistema operasaun ida ne'e, bele halo ba router husi komputador ida. Ba nasaun, kona-bá solusaun ne’ebé mikrotik utiliza teb-tebes ka empreza ki'ik sira ne'ebé hakarak tama iha internet. Maske iha ona barak hanesan devices disponivel atu router NAT, mikrotik mak solusaun di'ak liu iha kondisaun ne’ebé oin-oin kona-bá uza komputadór no instalasaun. (Chess no Herlambang L, 2008).

b.    Router mak komponente rede ida ne’ebé utiliza no atu halo ligasaun ba rede (network). Durante husi fonte teknolojia informasaun no mos atu hala’o prosesu ka organiza sinais lina dadus ne’ebé iha rede ida nia laran ho formal mikrotik Indonesia (Mikrotik Indonesia, 2014)

2.3.7   Tipu­-Tipu Mikrotik

a.      Mikrotik router OS (Operasi  Sistem)

Mikrotik router OS (operasi system) nudar sistema operasaun ou software ne’ebe bele uza hodi sai nudar komputador no hodi sai router network ne’ebé konfiavel, Inklue karakteristika oin-oin ne’ebé halo husi IP netword no rede wireless, serbe atu uza husi ISP (internet service provider) no provider ba hotspot. Ba instalasaun mikrotik lapresiza na fatin software adisional ka komponente adisional sira  seluk.

 

 

b.      Mikrotik Router Boad

Mikrotik router board ne’e integra produtu ba mikrotik. Routerboard mini-pc ida ne’ebé integradu  hirak ne’e tamba ida placa prosessador nian ida, RAM (random acces memory),ROM (read only memory) no memoria flask.Router board uza router OS sistema ne’ebé serve nu’udar roteador ba rede, no manajemen bandwidth proxy servidor, DHCP (dynamic  host configuration protocol), DNS (domain name system) server no mós bele sai nu’udar hotspot servidor.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KAPITULU III
MÉTODULOJIA PESKIZA

3.1  Métodu Peskiza

              Métodu ne’ebé utiliza hodi halo peskiza ida ne’e mak métodu deskritivu kualitativu hó dadus sira ne’ebé hetan hosi literatura oi-oin. ne’ebé deskreve kona ba sasá de’it ne’ebé iha relasaun ho problema ne’ebé mensiona tiha iha monografia ida ne’e.

            Tuir Bogda no Taylor (1975:5) “metodelogi kualitatif” hanesan prosedur peskiza nian ne’ebé rejulta dadus deskretivu ho forma eskrita ka verbál hosi emar sira no hahalok ne’ebé observa ba.

 

3.2  Rekolla Dadus

Metodu ne’ebé maka utiliza rekolla dadus mak hanesan tuir mai ne’e:

1.Metodu observasaun mak Dadus ida ne’ebé ita hare direita iha fatin peskiza.

2.Metodu intervista mak hanesan prosesu halao entervista direita ba parte administrasaun nian.

3.Dokumentasaun mak hanesan dadus ne’ebe mak preparadu iha fatin peskiza nian.

 

 

 

 

 

 

3.3  Kuadru Konseitu

         Kuadru konseitu hanesan diagram ida ne’ebé esplika konabá Enkuadramentu bazeia ba peskiza.

Figura : 3.1 Kuadru Konseitu

 

 

3.1.1  Esplikasaun Husi Kuadru Konseitu

Esplikasaun husi kuadru konseitu iha leten mak hanesan tuir mai ne’e:

1.         Identifikasaun Problema

Identifikasaun Problema iha faze ida ne'e rezultadu levantamentu bazeia ba observasaun no entrevista sira ho uzuáriu iha eskola teknika vokacional Kristal suai problema ida ne’ebé mak peskiza hetan mak hanesan atu dezenvolve firewall ba Rede Wlan.

2.          Rekolla Dadus

Métodu rekolla dadus hanesan métodu ida ne’ebe halo parte husi peskija nian, ne’ebé uza hodi kompleta dadus ba hakerek monografia rekolla dadus ne’ebé mak peskijador utiliza mak hanesan metodo observasaun intervista no dokumentasaun

  1. Observasaun

Peskiza sei halo observasaun dereita ba fatin teknika nian hodi hatene kle’an liu no lala’ok ne’ebé sei desenvolve Rede Wlan no konfigura iha fatin refere.

  1. Intervista

Hanesan métodu ida ne’ebé uza hodi hala’o entrevista direta ba diretor eskola ne nian rasik ho parte ne'ebé iha preokupasaun hela ba asesu rede komputador ne’ebé sira hasoru hela, no mós professor ho estudante sira hotu susar atu asesu ba liña internet hodi halo sira nia servisu.

 

 

 

 

  1. Dokumentasaun

Dokumentasaun hanesan maneira rekolla dadus liu husi dadus kopi ne’ebé mak hetan iha eskola teknika vokasional Kristal suai kona-bá foti dokumentus no rekolla kona-bá sistema rede internet nian.

3.         Analiza Dadus

Parte ida ne’e hakerek nain halo analiza problema hirak ne’ebé mak kona-bá rede internet iha eskola teknika Vokasional Krista Suai infrenta atun nune’e funsionariu ka profesor sira bele asesu ba internet hodi hala’o sira nia servisu ho diak no lais liu tan iha fatin refere. Métodu Hodi Analiza dadus Mak Metode Waterfall.

a.Waterfall

Métodu waterfall mak métodu ou prosesu dezenvolve sistema, modelu waterfall mak hanesan modelu ida ne’ebé lori aktividade bázika iha prosesu hanesan dezenvolvimentu, validasaun, no hanesan reprezenta ba faze iha prosesu seluk hanesan analiza no define rekezitu hatudu dezeñu sistema, teste unitariu integrasaun sistema, teste ba sistema operasaun no manutensaun (Sommerville,2003).

 

Figura : 3.2 waterfall, sumber (Sommerville, 2003)

  1. Dezeñu Sistema

Iha etapa ida ne’e peskijador sei dezenvole firewall security ba rede wlan utiliza router mikrotik ne’ebé peskijador atu kria iha fatin peskiza.

a.      Cisco Packet Treacer

Cisco packet treacer mak hanesan aplikasaun ida ne’ebé hodi dezeñu sistema.

  1. Konfigura Rede

Iha fase ida ne’e hakerek na’in halo instalasaun no konfigurasaun ba sistema rede husi ida por ida atu nune’e sistema rede ne’ebé desenvolve bele asesu ba liña  internet, karik loa ona hakerek na’in sei kontinua dezenvolve firewall security ba rede wlan ne’ebé mak hakerek na’in dezeñu tiha ona. uza routet mikrotik.

a.      Router Mikrotik

Router mikrotik mak hanesan sistema operaaun ba komputador ne’ebé mak atu konfigura rede.

  1. Teste

Testing hanesan prosesu ka métodu ida para hodi halo avaliasaun ba atributu sira ne’ebé mak determina ona no responde ba nesesidade ka resultadu ne’ebé ita hein, ho ida ne’e mak hakerek na’in halo testing ba sistema ne’ebé mak kria ona.

  1. Implementasaun

Implementasun mak hanesan habelar aktividade ne’ebé fo prosesu interasun entre objetivu no asaun ne’ebé konsege diak no presiza rede exekutivu, ho forma simplifika  ida ne’ebé mak efektivu.

 

 

3.4  Planu Aktividade

 Hamosu aktividade sira ne’ebé iha ona planu ho orariu klaru no klean liu tan bele halo iha tabela matrizes aktividade nian mak hanesan tuir mai ne’e :

                                   

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabela 3.4.1 Aktividade Peskiza

Atividade

 

Agustus

2020

Setembru

2020

 Outubru

2020

Novembru

2020

 

 

 

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

1

  Identifikasaun Problema

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

Rekolla Dadus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

Analiza Dadus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

  Dezenu Sistema

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

Topolojia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

Konfigura rede

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

 Testing

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8

Implementasaun

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9

Remata

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 [1] S. Kasus, W. W. Winarno, E. Pramono, and L. Belakang, “IMPLEMENTASI JARINGAN ENTERPRISE UNTUK MENINGKATKAN AVAILABILITY JARINGAN (Study Kasus di SMK N 2 Yogyakarta) Haryanto 1) , Wing Wahyu Winarno 2) , Eko Pramono 3),” vol. 3, 2017.

[2] S. Kosasi, “ANALISIS PENERAPAN ARSITEKTUR WIRELESS LAN MENGGUNAKAN TOP DOWN APPROACH PADA PT . TELKOM PONTIANAK,” pp. 26–42.

[3]  A. Kusyanti, R. A. Setyawan, P. Studi, I. Komputer, and U. Brawijaya, “AUDIT DAN INVESTIGASI SISTEM KEAMANAN JARINGAN KOMPUTER DI LINGKUNGAN KAMPUS,” vol. 1, no. 1, pp. 14–17, 2014.

[4] A. D. A. N. Perancangan, I. Wiguna, and W. Wijaya, “KRISTEN KETAPANG I DENGAN MENGGUNAKAN MIKROTIK,” 2010.

[5] E. Purwanto, “Implementasi Jaringan Hotspot Dengan Menggunakan Router Mikrotik Sebagai Penunjang Pembelajaran,” J. Inf. Politek. Indonusa Surakarta, vol. 1, no. 2, pp. 20–27, 2015.

 

 

  

KAPITULU I

INTRODUSAUN

1.1 Antesedénsia

            Desenvolvimentu teknologia informasaun iha era globalizasaun mundu ohin loron nian, sai nesesidade ne’ebe mak primeiru ba kada instituisaun no ema individual barak ba jerasaun iha sekulu ida ne’e nian. Liu husi desenvolvimentu teknolojia informasaun hanesan aspektu moris nian, no ajuda servisu teknolojia informasaun saida deit hodi atinji sira nia presiza ida-idak nian. Tan ne’e teknolojia informasaun konstitui elementu importante ne’ebe labele hafahe ho mundu ohin loron.

            Dadus  ne’ebe mak loos sei fo rejultado ne’ebe mak boot iha instasia ruma, kuandu dadus nebe mak durante ne’e  ho konvensional, wainhira  hetan problema ne’ebe mai husi ita ema. Tamba ida ne’e presija kria fali sistema suporta informasaun ne’ebe mak halo dadus ne’e ho efektivo no efesiensia, sistema ida ne’e tenki  halo didiak par ikus mai bele aumenta ba fatin nebe mak presija.

                  Sede suku Caicoli hanesan Institusaun governo nian ida ne’ebe liu husi Ministeriu da Administrasaun Estatal (MAE) hala’o nia knar, toma konta mos ba ema sira nebe hakarak kaben no hetan ona rekoinesimentu hosi familia no autoridade lokal, hodi bele halo ona deklarasun iha suku kona ba kasamentu tradisional. Nia modelu mos atu hanesan ho sertidaun kasamentu igreija nian, servisu gere dadus kona ba ema sira ne’ebe hakarak kaben no hetan deklarasun de kasamentu tradisional mak parte secretariadu suku nian. Tuir observasaun nebe mak iha terenu servisu dadus produz deklasaun de kasamentu tradisional iha fatin secretariadu suku Caicoli nian, to’o agora sei manual hela , hanesan priense formulariu, rai arkivu sira sei iha livru boot, no wainhira halo relatoriu la sistematiku tanba seidauk iha  sistema nebe mak diak atu ajuda  parte sekretariadu suku nian atu halao servisu rai dadus no halot dadus sira ho diak. Baseia ba observasaun ne’ebe iha, mak autor iha hanoin  ida atu halo aplikasaun ida hodi prosesa dadus ne’ebe toma konta baa aktividade kasamentu tradisional nian liu husi aplikasaun ne’ebe bele kolekta dadus kasamentu tradisional, fasilita servisu sekretariadu suku nian nebe hodi bele halo arkivu, efetivu liu wainhira atu bele halo karta deklarasaun ba kasamentu iha igreja.

                  Hare’e ba problema sira ne’ebe deklara ona mak autor hakarak foti desizaun ida hodi muda sistema nebe uluk manual ba konputerizasaun ho maneira offline utiliza programa PHP no MySQL atu ajuda parte secretariadu suku nian wainhira halo arkivu, no relatoriu sira ho sistematiku. ho apoiu husi sistema informátika ne’ebe mak diak, servisu sira ho sistema ida ne’ebe uluk manual bele muda ba efisiente no efikas no mós garante kualidade no fasil ba usa nain iha prosesu halot no rai dadus sira ne’e ho diak.

 

 

 

 

 

 

 

1.2  Pergunta  Peskiza

Tuir esplikasaun ne’ebe mak esklarese ona iha leten, hamosu pergunta mak“Oinsa kria sistema informasaun konaba produz deklarasaun kasamento tradisional iha sede suku Caicoli bazeadu iha Web ?”

1.3  Objetivu Peskiza

Hodi bele resposta pergunta ne’ebe iha peskiza ida ne’e ho nia objetivu mak hanesan atu kria sistema informasaun produz deklarasun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli bazeadu iha Web.

1.4  Kontribuisaun Peskiza

1.4.1        Kontribuisaun Teoria

Benefisiu hosi teoria nian mak bele fó vantajen ba lee nain sira hodi foti referensia iha livru ida neebe iha relasaun ho topiku neebe mak iha, liu-liu ba produs sertidaun ruma utiliza web. Benefisiu ba hau henesan peskizador oinsa atu espresa sai hau nia matenek neebe durante nee hau hetan iha prosesu aprendijajen iha area siencia komputador DIT.

1.4.2        Kontribuisaun Pratika

Baseia ba peskiza neebe hau halo iha sede suku Caicoli, espera katak liu husi programa neebe mak hau kria bele fó benifisiu ba parte secretariadu suku nian, wainhira produs deklarasaun kasamentu tradisional ho diak, no ajuda parte secretariadu suku nian iha prosesu halot no rai dadus sira ne’e ho diak atu nune fasil ba sira halo servisu resistu buka dadus lalais nomos hamenus tempu no la mosu duplikat. No autor rasik atu pratika direitamente kona ba oinsa atu kria sistema ida.

KAPITULU II

ESTUDU LITERATURA

2.1 Teoria Fundamental

2.1.1 Sistema

            Tuir matenek nain sira ne’ebé fó definisaun ba sistema mak hanesan tuir mai nee:

       Sistema fó nia definisaun hanesan klibur hosi procedementu hodi atinge objetivu espesifiku (Mustakini, 2009). Sistema nia definisaun hanesan klibur elementu ne’ebe iha interasaun hodi atinje objetivu espesifiku hanesan base ruma (Mulyanto, 2009). Sistema nia definisaun hanesan klibur ida ne’ebe ka klibur hosi elementu, komponente, ka variable organizadu, uza halo interasaun, iha interasaun ba malu ne’ebe depende ba seluk mos, no sai ida de’it (Subatri, 2012).

         Ho ida ne’e refere iha difinisaun hirak ne’ebe iha leten hetan nia definisaun katak klibur elementu ne’ebe iha interasaun ba malu no iha relasaun ba malu hodi halao servisu hamutuk hodi atu atinje objetivu ruma.

2.1.2 Definisaun Informasaun

      Iha ideia matenek nain balu balu hodi esplika definisaun mak hanesan tuir mai ne’e

      Konstitui informasaun resultadu husi prosesamentu dadus hodi sai modelu ne’ebe iha folin ba ida ne’ebe simu nia hodi fó modelu ba akontesimento nebe real no uza hanesan azuda material hodi foti desisaun ruma. Tanba ne’e informasaun mak resultadu husi prosesamentu dadus ne’ebe trata sai modelu ne’ebe folin ba uza nain (Mustakini, 2009).

      Informasaun mak klibur faktu (dadus) ne’ebe organiza ho modelu espesifiku atu nune’e sirabele iha signifikadu ba simu nain sira (Sutarman, 2012).

      Fontes husi informasaun mak dadus (data). Dadus mak realidade ne’ebe deskreve akontesimentu ruma no unidade real. Eventu akontesimentu ruma mak iha tempu espesifiku. Unidade real mak forma objetu hanesan fatin, objetu, no ema realmente iha no akontese.Entaun informasaun mak realidade ne’ebe deskreve akontesimentu ruma no unidade real no hodi prosesa sai modelu ba uza nain sira.

2.1.2.1  Kualidade Informasaun

Kualidade husi informasaun Baseia ba kazu tolu(3) (Mustakini, 2009):

1.      Ezatu (acurate)

      Informasaun tenke livre hosi failãnsu no labele hetan erru.Klaru refletu signifikadu.Informasaun tenke ezatu tanba hosi fontes informasaun basimu nain posibilidade bele akontese perturbasaun (noice) hodi estraga sistema hodi hakotu bele mos akontese falla liu tiha direita ba hadia.

2.      Pontual (Timelines)

Signifika informasaun ne’ebe maka’as iha simu na’in labele tarde. Informasaun ne’ebe mak utiliza laiha tan valor. Tanba informasaun konstitui base hodi foti desizaun.

3.      Relevente (Relevant)

Informasaun refere iha benefisiu ba uza na’in . Informasaun relevante kada ema ida ho ema seluk ne’ebe la hanesan.

2.1.2.2 Valor Informasaun

            Valor husi informasaun (value information) determina hosi parte rua, mak hetan benefisiu ho folin.  Informasaun ruma bele hatete fo valor maka benefisiu liu no efetivu kompara ho folin  ne’ebe hetan,  atu nune’e labele permiti no difisil hodi halo ligasaun ba parte informasaun ruma  inportante ho folin hadia, tanba parte ida ne’e informasaun desfruta labele estima atu hanesan ho nia benefisiu ho valor folin nian, maibe hetan mos estimadu ho valor efetivu. Tetu valor informasaun baibain relasiona ho valor analiza  cost effectiveness ou cost benefit.

            Informasaun ruma hatete fo valor bainhira iha benefisiu efetivu liu kompara ho folin atu hetan nia no parsial bo’ot ba informasaun labele estima nia benefisiu ho folin, maibe estima nia valor efektivu (Mulyanto, 2009).

2.1.2.3 Definisaun Sistema Informasaun

           Sistema informasaun mak sistema ida iha organizasaun ne’ebe hasoru nesesidade prosesu transaksaun loro-loron, hodi suporta operasaun, lisan administrativu no estratejia aktividade hosi organizasaun ruma no fornesimentu ba fatin espesifiku ho relatorio ne’ebe presiza (Mustakini, 2009).

           Sistema informasaun konstitui komponente ne’ebe mai hosi ema, teknologia informasaun, no procedementu ne’ebe prosesa servisu, rai, analiza, no propagasaun informasaun hodi atinje objetivu (Mulyanto, 2009).

           Sistema informasaun mak sistema ida ne’ebe iha organizasaun ne’ebe hasoru necesidade hodi procesa transaksaun lor-loron nebe suporta funsaun operasaun organizasaun ho modelu administrativu ho strategia servisu hosi organizasaun hodi fornese ba parte espesifiku iha liur ho relatorio ne’ebe presiza (Subatri, 2012).

           Baseia ba idea husi matenek na’in sira ne’ebe estabelece ona foti deit nia konkluzaun katak, sistema informasaun mak sistema ne’ebe konsiste hosi kolesaun, inklusaun, procesa data. Armazenamentu, prosesamentu, kontrola no relata atu nune’e bele hetan informasaun ne’ebe suporta hodi foti desizaun iha organizasaun ida nian hodi hetan nia objetivu.

2.1.3 Konseptu Baziku Analiza Sistema

            Analiza sistema mak negosiasaun hodi hare kestaun tomak iha kontestu, peskijamente sistematika sistema no kriteria hodi efetivu sistema. no bele mos hodi avalia opsaun efetivu.

   Analiza sistema tabelen tebes ba sistema teoria jeral hanesan platform konseptual ida. Objetivu mak atu hadia hanesan funsaun ida ne’ebe halao iha sistema ida nia laran atu nune’e  bele efisiente, hodi muda sistema  ne’ebe mak la’o hela, kria ka troka output ne’ebe mak uza, hodi atinje metas ne’ebe mak hanesan ho dispozitivus input seluk (bele mos halo simples no interativu) ka troka halo hanesan (Mulyanto, 2009).

               Analiza sistema nia definisaun katak hamenus hosi sistema informasaun tomak ne’ebe mak iha komponente nia laran ho nia objetivu hodi fo definisaun no evaluasaun ba erru. Oportunidade bareira ne’ebe mak akontese iha necesidade espera atu nune’e hodi sujere atu hadia (Sugiarti, 2011).

            Baseia ba matenek na’in sira nia ideia ne’ebe konsiste iha leten bele foti nia rezumu katak analiza sistema mak parte ida ne’ebe hala’o atu hare naksalak ne’ebe akontese no fasilita atu hala’o parte tuir mai mak parte kria sistema.

2.1.3.1 Funsaun Analiza Sistema

Iha mos funsaun analiza sistema hanesan tuir mai ne’e (Subatri, 2012):

1.      Hodi define naksalak necesidade ba uza na’in (user)

2.      Esplika ho maneira mahedik fisiku ne’ebe mak tenki alkansa reuni necesidade uza na’ain.

3.      Hili alternativu metode hodi resolve naksalak ne’ebe nato’on.

4.      Planeia no aplika hodi kria sistema. Iha papel ka funsaun ikus mak analiza sistema konstitui planu atu kria sistema. Iha papel ka funsaun ikus mak analiza sistema konstitui planu atu kria sistema ne’ebe aseita hotu hosi uza na’in.

2.1.3.2 Parte Analiza Sistema

            Parte analiza sistema konstitui parte ne’ebe kritiku no importante tebes, tanba naksalak iha laran parte ida ne’e kauza mos hosi naksala iha parte tuir mai. Parte baziku ne’ebe tenki hala’o hosi ema ne’ebe analiza sistema, entre hirak ne’e (Sugiarti, 2011):

1.    Identify, ne mak prosesu ne’ebe hala’o hodi define naksala. Define atu hatene naksala konstitui pasu primeiru atu halo mak iha parte analiza. Problema define hetan hanesan pergunta ne’ebe hakarak atu resolve. Problema ida ne’e kauza mahedik hosi sistema ne’ebe labele alkansa.

2.      Understand, ne’e mak atu komprend servisu ne’ebe iha, ida ne’e hala’o hodi analiza maneira servisu ho sistema ne’ebe la’o. Pasu ida ne’e hala’o hodi aprende ho maneira detallu oinsa sistema ne’ebe iha bele halo operasaun.

3.      Analyze, ne’e mak halao hodi analiza ba sistema. Pasu ida ne’e hala’o bazeia ba data ne’ebe hetan hosi resultadu ne’ebe mak hala’o.

4.      Report, ne’e mak halo relatorio hosi resultadu analiza ne’ebe mak hala’o iha oras inportante.

2.1.4   Definisaun Produz  Deklarasaun Kasamentu Tradisional

           Tuir konstituisaun RDTL artigu 39 Kasamentu hatuur iha ema feto no mane sira nia hakarak rasik no iha sira na’in rua nia direitu hanesan , tuir lei haruka. Produz deklarasaun kasamentu tradisional liu husi ministerio Administrasaun Estatal (MAE) fo konpetensia tomak ba autoridade lokal sira hodi produz karta deklarasun kasamentu tradisional  ida, ba populasaun sira nebe mak seidauk kaben, liu husi deklarasaun ida ne’e bele fasilita komunidade sira ne’e  wainhira trata dukumentus ruma ou hakarak kaben iha igreija.

2.1.5  Instrumentu  Azuda Hodi Azuda Kria Sistema

    Kria sistema hetan material hodi azuda atu halo Kaman iha kria sistema ne’e. Material kria sistema refere ,entre hirak ne’e:

 

 

1.      Diagrama Kontestu

               Diagrama Kontestu ka kontestu diagram katak area simples ida ne’ebe fo imajen kona ba relasaun entre entidade liur, tama, sai hosi sistema.

2.      Data Flow Diagram (DFD)

                 DFD hanesan modelu sistema atu deskreve sistema distribuisaun ba informasaun ne'ebé ki'ik liu.Ida neʼe bele konklui hosi definisaun iha leten ne'ebé (DFD) mak ekipamentu sira ne'ebé serve atu esplika ho detallu kona ba sistema hanesan rede inter  relasaun ho funsaun ba malu hodi hatudu off no bainhira dadus sei rai iha armazenamentu (Ladjamudin, 2005)

                 DFD iha símbolu oin-oin ne'ebé uza mak hanesan tuir mai nee:    (Hartono, 2005).

1.         Entidade Esternal

         Entidade esternal hanesan entidade ida (entity) iha ambiente la tama iha sistema ida ne'ebé bele sai ema ida, organizasaun ka sistema sira seluk ne'ebé mak iha ambiente esterna ne'ebé fo sujestaun ka simu rezultadus hosi sistema.

2.      Liña Dadus

Liña Dadus iha DFD husi símbolu rama ambon ida.

Movimentu dadus sira ne'e mai entre prosesu, dadus loja ne’e no unidade esternal. Liña dadus ne'e hatudu liña husi dadus ne'ebé bele input ba sistema ka rezultadu husi sistema ne'e.

 

 

3.      Prosesu

Prosesu hatudu katak parte sira ne'ebé converte sujestaun ba nian, ne'ebé hatudu sujestaun oinsá ida ka liu sei hakfilak ba produtu sira ne'ebé oin-oin. Prosesu ida-idak iha naran ida, naran prosesu ida ne'e hatudu prosesu saida mak iha prosesu nia laran.

4.      Salva Dadus (Data Store)

Salva Dadus (Data Store) ida ne'e hatama dadus ne'ebé bele sai nu'udar arkivu ka banku dadus nian sira iha sistema ida ne’ebe uza surat tahan.

      Tabela  2.1 : Simbolu Data Flow Diagrama(DFD) (Hartono, 2005).

Simbolu

 Kompriensaun

                     Informasaun

 

      Entidade

Entidade mak ida ne’ebe iha sistema nia liur ne’ebe fo dadus ba sistema ka simu informasaun hosi sistema.

 

    Liña Dadus

Liña dadus fo dezenhu liña dadus hosi entidade ida ba entidade seluk.

 

 

      Prosesu

Prosesu fo imaginasaun saida mak ita atu halo iha sistema. Nia funsaun hodi transforma dadus ida ou rua hatama atu hasai dadus tuir ita nia necesidade.

 

     Rai Dadus

Rai Dadus mak fatin ne’ebe ita uza hodi rai dadus ne’ebe foti ka haruka dadus ba dadus seluk.

 

2.1.6    Personal Home Page (PHP)

            PHP liafuan badak husi Personal Home Page ne’ebe usa hanesan lian Script Server side nebee aumenta iha HTML. Husi PHP bele halo aplikasaun ida nebee bele halo integrasaun iha HTML hodi nunee pajina web sei la estatiku maibe sei sai dinamiku. Lalaok server side mak servisu script nebee halo iha server no depois nia resultadu sei hatoo ba browser. (Prasetyo, 2008)

2.1.7    My Structured Query Language (MySQL)

                 MySQL sai hanesan RDBMS (Relational Database Manegament Sistem) server. RDBMS hanesan programasaun ida nebee bele fo permite ba user base de dadus atu halo, prosesu no bele usa dadus ba iha modelu rasional. Ho ida nee, tabela sira nebe iha base de dadus iha relasaun entre tabela ida ho tabela sira seluk (Madcoms, 2002).                         

                 MySQL mak programa database server neebe iha kapasidade atu simu no haruka sai data ho lalais, multi user, no mos bele bele usa estandarte kumandu SQL. MySQL konstitui free Software iha lisensi GNU/GPL (General PublikLicense) (Nugroho, 2009).

2.1.8 Xampp

            Xampp hanesan pakote ida husi PHP no MySQL nebe bazeia ba open source, nebe usa henesan tool atu azuda hodi halo desenvolve aplikasaun bazeia PHP. Xampp mos kombina ho pakote software balun nebe diferente nebe iha pakote ida nia laran (Riyanto, 2010)

 

 

2.1.9 Metodu  Dezenvolve Sistema

            Metode Rapid Application Development (RAD) Mak hanesan metodu dezenvolve ida husi sistema informasaun nebe’e halao sistema iha tempu badak nia laran (Kendall, 2010).

Imajen 2.1 Metodu RAD (Kendall, 2010)

Metodu Rapid Application Development (RAD). Iha faze tolu nebe’e iha modelu RAD nia laran inkluimos analizador no user iha etapa avaliasaun, dezenhu no implementasaun. Faze tolu mak hanesan tuir mai ne’e:

1.      Nesesidade no Planu (Requirement Planing)

Iha faze ne’e user no analizador sei hasoru malu atu halo identifika ba objetivu husi aplikasaun, sistema no halo identifikasaun ba nesesidade hus iinformasaun hodi atinji objetivu.

2.      RAD Dezenhu Workshop (RAD Design Workshop)

Iha faze ne’ehusi parte user no analizador komesa halo dezenhu ba sistema nebe’eplanuona. Design Workshop mos fahe ba parte (2) mak hanesan:

-          Servisu hamutuk ho user hodi dezenhu sistema, nee katak servisu hamutuk ho user atu dezenhu sistema nebe mak planu tiha ona.

-          Kria sistema, nee katak komesa kria ona sistema nee tuir nia dezenhu nebe mak planu tiha ona.

3.      Implementasaun (Implementation)

Depois dezenhu sistema ne’e konkorda ona husi parte user no analizador,iha faze ne’e kedas programmer dezenvolve sistema sai programa ida.

2.2 Peskiza Anterior/ Literature Review

            Sistem informasi pendataan nikah pada gereja katolik Imakulada Conceicão Maubisse berbasis web, metodologia foti dadus nia uza metode tolu mak hanesan, estudu literatura,observasaun no intervista. Resultadu  peskiza atu foti deit rezumu katak sistema rejistu kasamentu iha igreja  parokia Maubisse ne’e bele fo fasilitas iha prosesu rejistu kajamentu atu nune’e admin sira bele hare mudansa iha parte administrasaun ho diak.

            Sistema halo dadus ou rai dadus kaben nian bele fo atendimentu foun ba  ema sira nebe hakarak kaben ho rejistu liu hosi web atu truka sistema nebe’e mak sei manual hanesan makina eskrita (Jesus, 2016).

 

            Sistem pencatatan pernikahan pada kantor urusan agama(kua) kecamatan Karanganyar kabupaten KARANGANYAR, metodologia foti dadus nia usa metode tolu mak hanesan, observasaun,estudu literatura no intervista. Resultadu peskiza atu foti deit rezumu katak ho esplikasun sistema registu kajamentu iha KUA Kecamatan Karangayar,maka defisil atu foti dadus ne’ebe mak kleur, ne’ebe sei  usa sistema manual bele rejolve ho sistema terkomputerisasi mak agora ne’e usa ba rejistu kazamentu liliu ba tempu ho forsa servisu atu nune resultadu efisiensia no optmal.

            Sistema rejistu kazamentu ne’ebe halo, tuir dadus original hanesan aplika hosi KUA Kecamatan Karangayar mak depois implementa tuir programa aplikasaun atu prosesu registu kasamentu iha KUA Kecamatan Karangayar ne’ebe halo hanesan dadus original ne’ebe mak sai jerarlmante usa sistema informasaun ne’ebe efetivu no efisiensia liu sukat ho metode manual (Ihsanudin, 2014).

            Sistem informasi pendaftaran pernikahan pada kantor urusan agama (kua) kecamatan Tulakan, metodologia foti dadus nia usa metode tolu mak hanesan, observasaun,estudu literatura no intervista. Resultadu peskiza atu foti deit rezumu katak sistema informasaun rejistu kajamentu halo hosi usa bahasa pemrograman hanesan PHP ho database MySQL. Sistema informasaun ne’e nia modelu halaman web no bele loke no usa web browser.

            Ho presensa sistema informasaun registu kajamentu ne’e fasil ba buka dadus ho fasil, no halo relatoriu mos lalais liu no fo sai dadus nebe akurat (Edi, 2012).

 

KAPITULU III

METEDOLOJIA PESKIZA

3.1    Fatin no Tempu Peskiza

           Fatin nebe’e atu halo peskiza ba maka iha Sede suku Caicoli Postu Administrativu Vera Cruz  Municipio  Dili, Timor Leste. Tempu Peskiza sei hala’o durante fulan nen (7) nia laran, hahu husi fulan Fevereiru 2017 to’o  fulan Agustu 2017, atu hatene  klean orariu planu peskiza nian bele hare iha tabela 3.4.

3.2. Dezenhu Peskiza

           Iha prosesu halao peskiza  ne’e iha dezenhu peskiza nebee hakerek nain uja hodi akumula dadus mak hanesan :

3.2.1  Tekniku Foti Dadus

            Tekniku  foti dadus ne’ebe  autor utiliza hodi hala’o peskiza mak hanesan :

1.      Observasaun

 Observasaun Autor sei tun no halo peskiza diretamente iha secretariadu suku Caicoli nian hodi bele hatene kona ba problema saida mak parte sekretariadu suku nian hasoru dau daun liu-liu wainhira produz deklarasaun kasamentu tradisional.

2.      Intervista

 intervista  Autor sei halo intervista direitamente ho parte secretariadu suku Caicoli nian hodi husu pergunta no hatan resposta direitamente husi parte secetariadu suku nian kona ba lalaok no servisu nebe durante nee halao iha fatin refere, wainhira produz deklarasaun kasamentu tradisional.

 

3.      Estudu literatura

                 Hala’o hodi lee no estuda livru ne’ebe iha relasaun ho problema refere, nomos buka no estuda husi journal no media internet atu hare referensia iha internet atu sai hanesan fontes ida par hodi kria sistema ida ne’e.

3.2.2 Medelu Dezenvolve Sistema nebee utiliza mak Rapid Application Development (RAD)

Iha faze tolu nebee modelu RAD utiliza mak hanesan tuir mai nee: Requirements Planning (Planu Nesesidade), RAD Design Workshop (RAD Dezenyu Wokshop) no Implementation (Implementasaun).

1.    Requirement Planing (Nesesidade no Planu)

 Iha faze nee nesesidades nebee presiza mak hanesan tuir mai nee : Hardware, Software, Brainware no Nescesidades dadus.

1)    Hardware

Komponente hardware sira nebe presiza hodi hari sistema nee mak hanesan iha tabela 3.1 tuir mai nee :

Tabela 3.1 Hardware (Perankat Keras)

No.

Naran

Deskripsaun

1

Laptop Acer

Inte Celeron® CPU N2820 @ 2,13GHz 2,13 GHz

2

Memory (RAM)

2 GB

3

HARD DISK

500 GB

4

System Type

64 bit Operating System

5

Operating System

Windows 8 Ultimate 

                

2)      Software

Software sira nebee presiza iha dezenyu sitema nee mak hanesan iha   tabela 3.2 tuir mai nee:

Tabela 3.2 : Software (Perankat Lunak)

No

Software

Funsaun

1

Microsoft Windows 8

Sistema Operasaun

2

PHP&MySQL server versi 5.5.9 5.5.9

Database Server

3

Notepad ++

Lingua Programasaun

4

Microsoft Visio 2007

Hodi Bele Dezenhu Arsitektura

5

Mozila Firefox

Atu loading no tama ba database

6

Xampp versi 1.7.1

Web server

 

3) Brainware

Brainware mak hanesan serbisu profesionais sira  nebee uza sistema nee mak hanesan iha tabela 3.3 tuir mai nee :

No

Brainware

Funsaun

1

Administrator / secretariado Suku

Administrator/secretariado suku nia servisu mak sei hatama, hadia no hamos dadus, no kontrola sistema hotu

Tabela 3.3 : Brainware (Pengguna)

 

4) Nesesidade Dadus

Dadus nebee sei presiza wainhira kria sistema mak hanesan tuir mai nee : Dadus admin, Dadus aldeia, Dadus suku, Dadus posto administrativu, Dadus municipiu, Dadus comunidade, Dadus testamunhia, Dadus autoridade lokal no Dadus deklarasaun.

2. RAD Dezenhu Workshop (RAD Design Workshop)

          Iha faze ne’e husi parte user no analizador komesa halo dezenhu ba sistema nebe’e planu ona. Design Workshop mos fahe ba parte (2) mak hanesan         - Servisu hamutuk ho user hodi dezenhu sistema ne’be usa hanesan:        arsitrktura sistema, Diagrama context, DFD, Strutura tabela, relasaun          tabela no Simulasun. nee katak servisu hamutuk ho user atu dezenhu             sistema nebe mak planu tiha ona.

          - Kria sistema, nee katak komesa kria ona sistema nee tuir nia dezenhu        nebe mak planu tiha ona.

3. Implementasaun (Implementation)

          Iha faze nee sei halo implementasaun rezultadu husi sistema nebee mak kria tiha ona.

3.3 Arsitektura Sistema

Planeamentu arsitektura sistema kompostu husi komponente tolu (3) mak hanesan : Administrator, Printer no Server haree iha imajen 3.1.

           

                     Imajen 3.1 Arsitektura sistema

 

Haree ba imajen 3.1 nebee mak iha leten justifika ona arsitektura sistema nebee mak iha :

1.    Administrator nia funsaun mak oinsa atu hatama dadus, haree dadus, troka dadus, hamoos dadus no halao kontrolu ba dadus.

2.    Server sai hanesan fatin ida nunee bele utiliza hodi rai dadus.

3.    Printer nia funsaun hodi print sai relatoriu sira no deklarasaun kasamentu    trdisional.

 

 

 

 

3.4  Analiza Sistema

            Kria aplikasaun sistema informasaun produz deklarasaun de kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli hahu hosi kria sistema. Dezeña sistema ne’e objetivu hodi termina kria aplikasaun produz deklarasaun de kasamentu tradisional. Kria hahu ho (Diagram Context), DFD (Data Flow Diagram), Strutura tabela, Relasaun tabela no Simulasaun.

3.4.1 Diagrama Kontestu

            Diagrama ba kontestu ne ' e hanesan deskripsaun ida kona ba instalasaun ka sistema hanesan sírkulu ida ne'ebé fó prosesu ida hodi deskreve konaba sistema ida ne'e liga ba entidade sira ne'ebé liur ou seluk. Diagrama kontestu ba sistema informasaun  Produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli   mak hanesan tuir mai ne'e:

 

 

                                                             Imagen 3.2 : Diagrama Kontestu

3.5.2 Diagram DFD Nivel 0

               Diagrama Nivel 0 DFD kria hosi kontestu ne'ebé iha prosesu tiha ona liu husi sub-prosessu ba prosesu nebee detallu liu. Bele esplika katak nivel DFD 0 kompostu hosi prosesu tolu mak hanesan,prosesu kaptasaun/fotidadus, prosesu haree dadus, no prosesu aprezenta relatóriu dadus. Bele hare’e iha imajen 3.3

 

 

 

 

 

 

 

Imagen 3.3 : Diagrama Nivel 0

 

3.5.3 Diagrama DFD Level 1

      Husi diagrama kontestu nebe halo tiha ona, hare husi DFD level 1 iha processu 3 mak hanesan processu hola dadus, hare dadus, no relatoriu dadus mak hanesan tuir mai nee :

1.   DFD Nivel 1 Prosesu kaptasaun dadus

            DFD Nivel 1 prosesu 1 se esplika liu tan ho detallu iha elaborasaun kona ba nivel 0. Neʼe mak atu halo prosesamentu ba dadus ne'ebé eziste iha sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, ne'ebé bele haree iha imajen 3.4.

 

 

Imajen 3.4 Diagrama Nivel 1 Prosesu 1.1 Hatama Dadus

2.   DFD Nivel 1 Prosesu haree Dadus

              DFD Nivel 1 prosesu 2 haree dadus mak elaborasaun ida ne'ebé detallu kona ba nivel 0. Liu-liu atu bele haree dadus sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, ne'ebé bele haree iha imajen 3.5.

Imajen 3.4  Diagrama Nivel 1 Prosesu 1.2 Prosesa hare Dadus

 

3.5.4 DFD Nivel 1 Prosesu Dadus Relatóriu

            DFD Nivel 1 prosesu dadus relatóriu elaborasaun ida ne'ebé detallu kona ba nivel dadus 0. Neʼe mak atu aprezenta relatóriu dadus sistema informasaun produs deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, ne'ebé bele haree iha imajen 3.6.

         Imajen 3.6 Diagrama Nivel 1 Prosesu 1.3 Prosesa Relatoriu Dadus

 

 

 

 

 

 

 

3.5 FORMA TABELA DADUS

      Sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, iha Tabela 9 mak hanesan :

1.      Tabela Admin

2.      Tabela Aldeia

3.      Tabela Suku

4.      Tabela Postu Administrativo

5.      Tabela Municipio

6.      Tabela Komunidade

7.      Tabela Testamunha

8.      Tabela Autoridade Lokal

9.      Tabela Deklarasaun

3.5.1 ESTRUTURA TABELA

1.      Tabela Admin

     Tabela Admin ninia field mak hanesan id_admin, username ho password1. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (simpan) ba tabela Admin.  Bele hare iha tabela 3.5.

Tabela 3.5 : Estrutura Tabela Admin

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_admin

Int

5

Id admin

1

username

Varchar

20

Username

2

password1

Varchar

10

Password1

 

2.   Tabela Aldeia

              Tabela Aldeia ninia field mak hanesan id_aldeia, naran. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela Aldeia. Indeks ba tabela Aldeia mak field id_Aldeia nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus aldeia, nebe tuir mai sei processa hosi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.6 .

            Tabela 3.6: Estrutura Tabela Aldeia

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_aldeia

Int

5

Id Aldeia

2

naran

Varchar

100

Naran

 

 3. Tabela Suku

           Tabela suku ninia field mak hanesan id_suku, id_posto_administrativo ho naran. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela suku. Indeks ba tabela suku mak field id_suku nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus suku, nebe tuir mai sei processa hosi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.7 .

   

 

 

                 

 Tabela 3.7: Estrutura Tabela Suku

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_suku

Int

5

Id Suku

2

id_posto_administrativu

Int

5

Id Posto Administrativu

3

Naran

Varchar

100

Naran

 

4. Tabela Posto Administrativu     

           Tabela postu administrativu ninia field mak hanesan id_posto_ administrative, id_municipiu no naran. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela mak t_postu_administrativo. Indeks ba tabela posto administrativu mak field id_posto administrativu nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus posto administrativu nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.8.

Tabela 3.8: Estrutura Tabela Postu Administrativo

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_posto_administrativu

Int

5

Id Postu Administrativu

2

id_municipiu

Int

5

Id Municipiu

3

naran

Varchar

100

Naran

 

5. Tabela Municipio

  Tabela Municipio ninia field mak hanesan id_municipiu no naran. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela  municipio. Indeks ba tabela municipio mak field id_municipio nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus municipio nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.9

Tabela 3.9: Estrutura Tabela Municipiu

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_municipiu

Int

5

Id Municipio

2

naran

Varchar

100

Naran

 

6. Tabela Comunidade        

            Tabela komunidade ninia field mak hanesan id_comunidade, nome_kompleto, data_do_nascimento, sexo, estado_civil, profissao, filho_a_de, e_de, titular_do_cartao_eleitoral, naturalidade, id_aldeia no id_suku. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela comunidade. Indeks ba tabela comunidade mak field id_comunidade nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus comunidade nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.10.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabela 3.10: Estrutura Tabela Comunidade

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_comunidade

Int

5

Id Comunidade

2

nome_kompleto

Varchar

10

Nome Completo

3

data_do_nacsimento

Varchar

100

Data do Nacsimento

4

Sexo

Varchar

5

Sexo

5

estado_civil

Varchar

15

Estado_Civil

5

Profissao

Varchar

50

Profissao

6

filho_a_de

Varchar

100

Filho a de

7

e_de

Varchar

100

E de

8

titular_do_crtao_eleitoral

Varchar

20

Titular do Cartao Eleitoral

9

Naturalidade

Varchar

50

Naturalidade

10

id_aldeia

Int

5

Id Aldeia

11

Id_suku

Int

5

Id Suku

 

7. Tabela Testamunhia          

     Tabela testamunhia ninia field mak hanesan id_testamunhia, naran testamunhia_hosi_mane no naran testamunhia_hosi_feto. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela testamunhia. Indeks ba tabela testamunhia mak field id_testamunhia nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus testamunhia nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.11.

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabela 3.11: Estrutura Tabela Testamunhia

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_testamunhia

Int

5

Id testamunha

2

naran_testamunhia_hosi

_mane

Varchar

200

Naran testamunhia hosi mane

3

naran_testamunhia__hosi_feto

Varchar

200

Naran testamunhia hosi feto

 

8. Tabela Autoridade Lokal

  Tabela autoridade lokal ninia field mak hanesan id_autoridade_lokal, naran_chefi_do_suco no naran chefi_de_aldeia. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela autoridade_lokal. Indeks ba tabela autoridade lokal mak field id_autoridade_lokal nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus autoridade lokal nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.12.

Tabela 3.12: Estrutura Tabela Autoridade Lokal

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_autoridade_lokal

Int

5

Id autoridade local

2

naran_chefi_do_suco

Varchar

40

Naran chefi do Suco

3

naran_chefi_de_aldeia

Varchar

40

Naran chefi de Aldeia

 

9. Tabela Deklarasaun         

Tabela deklarasaun ninia field mak hanesan id_deklarasaun, no_ref, data, fulan, tinan, id_comunidade, id_comunidade1, id_testamunhia, no id_autoridade_lokal. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela deklarasaun. Indeks ba tabela deklarasaun mak field id_ deklarasaun nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus deklarasaun nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.13.

Tabela 3.13: Estrutura Tabela deklarasaun

No

Naran Field

Tipu Field

Medida Field

Deskripsaun

1

id_deklarasaun

Int

5

Id Deklarasaun

2

no_ref

Int

20

No Ref

3

data

Varchar

10

Data

4

fulan

Varchar

20

Fulan

5.

tinan

Varchar

100

Tinan

6

id_comunidade

Int

5

Id Comunidade

7

id_comunidade1

Int

5

Id Comunidade1

8

id_testamunhia

Int

5

Id Testamunhia

9

id_autoridade_lokal

Int

11

Id Autoridade_Lokal

 

3.6 RELASAUN TABELA

Processu relasaun tabela hanesan grupu dadus no sai tabela sira nebe hatudu entidade no nia relasaun nebe funsiona atu acessu item dadus nune mos baze dadus sei halo modifikasaun ho fasil. Processu ida nee presija atu organizadu fila fali file ida ho elementu grupu nebe repete hela deit. Relasaun tabela ba sistema ida nee bele hare iha imajen 3.8.

 

 

 

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Relasaun tabela.JPG 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Imajen 3.8 : Relasaun Tabela

 

3.7 Simulasaun    

                        Tuir mai konstitui forma dezeñu aplikasaun produz deklarasaun       kasamentu  tradisional iha sede suku Caicoli.

1. Login Admin

                  Fó sai dezeñu forma login admin bele hare iha imajen 3.9

Imajen 3.9 Login Admin

         2. Pajina Menu Home

             Fo sai dezeñu forma  menu home bele hare iha imajen 3.10

Imajen 3.10 Menu Home

 

3. Pajina Hare dadus Admin

             Fo sai dezeñu forma hree dadus admin bele hare iha imajen 3.11

Imajen 3.11 Hare dadus admin

4. Pajina Hadia dadus Admin

             Fo sai dezeñu forma hadia  dadus admin bele hare iha imajen 3.12

                       Imajen 3.12  Hadia dadus admin

 

5. Pajina Haree dadus Aldeia

            Fo sai dezeñu forma haree  dadus aldeia bele hare iha imajen 3.13

Imajen 3.13 Haree dadus Aldeia

 

            6. Pajina Aumenta dadus Aldeia

             Fo sai dezeñu forma aumenta dadus aldeia bele hare iha imajen 3.14

                            Imajen 3.14 Aumenta dadus aldeia

 

            6. Pajina Hadia dadus Aldeia

             Fo sai dezeñu forma   hadia dadus aldeia bele hare iha imajen 3.14

                        Imagen 3.14 hadia dadus Aldeia

 

            7. Pajina   haree dadus Suku

             Fo sai dezeñu forma   haree dadus suku bele hare iha imajen 3.15

                         Imajen 3.15 Haree dadus Suku

 

            8. Pajina  aumenta dadus Suku

             Fo sai dezeñu forma  aumenta dadus suku bele hare iha imajen 3.16

                        Imajen 3.16 Aumenta dadus suku

            9. Pajina  Hadia dadus Suku

             Fo sai dezeñu forma  hadia dadus suku bele hare iha imajen 3.17

                 Imajen 3.17 Hadia dadus suku

 

            9. Pajina  Haree dadus Posto Administrativu

             Fo sai dezeñu forma  haree dadus posto administrativu bele hare iha imajen            3.18

                 Imajen 3.18 haree dadus posto administrativu

            10. Pajina  Aumenta dadus Posto Administrativu

             Fo sai dezeñu forma  aumenta dadus posto administrativu bele hare            iha imajen 3.19

                            Imajen 3.19 Aumenta dadus posto administrativu

 

            11. Pajina  Hadia dadus Posto Administrativu

            Fo sai dezeñu forma  hadia dadus posto administrativu bele hare iha           imajen 3.20

                     Imajen 3.20 Hadia dadus posto administrativu

            12. Pajina  Haree dadus municipiu

            Fo sai dezeñu forma  haree dadus municipio bele hare iha imajen 3.21

Imajen 3.21 Haree dadus municipiu

            13. Pajina  Aumenta dadus municipiu

            Fo sai dezeñu forma  Aumenta dadus municipio bele hare iha imajen 3.22

                             Imajen 3.22 aumenta dadus municipiu

 

14. Pajina  Hadia dadus municipiu

            Fo sai dezeñu forma  Hadia dadus municipio bele hare iha imajen 3.23

                 Imajen 3.23 Hadia dadus municipiu

            15. Pajina  Haree dadus Comunidade

            Fo sai dezeñu forma  Haree dadus comunidade bele hare iha imajen 3.24

                  Imajen 3.24 Haree dadus comunidade

            15. Pajina  Aumenta dadus Comunidade

            Fo sai dezeñu forma  Aumenta dadus comunidade bele hare iha imajen 3.25

                        Imajen 3.25 Aumenta dadus comunidade

            16. Pajina  Hadia dadus Comunidade

            Fo sai dezeñu forma  Hadia dadus comunidade bele hare iha imajen 3.26

         Imajen 3.27 Hadia dadus Comunidade

 

            17. Pajina  Haree dadus Testamunhia

            Fo sai dezeñu forma  Haree dadus testamunhia bele hare iha imajen 3.27

                          Imajen 3.27 Haree dadus testamunhia

 

            17. Pajina  Haree dadus Testamunhia

            Fo sai dezeñu forma  Haree dadus testamunhia bele hare iha imajen 3.28

                          Imajen 3.28 Aumenta dadus testamunhia

 

            18. Pajina Hadia  dadus Testamunhia

            Fo sai dezeñu forma  Hadia dadus testamunhia bele hare iha imajen 3.29

  Imajen 3.29 Hadia dadus testamunhia

            18. Pajina Haree  dadus Autoridade lokal

            Fo sai dezeñu forma  Haree dadus Autoridade lokal bele hare iha imajen 3.30

Imajen 3.30 Haree dadus autoridade lokal

 

            19. Pajina Aumenta  dadus Autoridade lokal

            Fo sai dezeñu forma  Aumenta dadus Autoridade lokal bele hare iha imajen           3.31

      Imajen 3.31 Aumenta dadus autoridade local

 

            20. Pajina Hadia  dadus Autoridade lokal

            Fo sai dezeñu forma  Hadia dadus Autoridade lokal bele hare iha imajen 3.31

                  Imajen 3.31 Hadia dadus autoridade lokal

 

            21. Pajina Haree dadus Deklarasaun

            Fo sai dezeñu forma  Haree dadus Deklarasaun bele hare iha imajen 3.32

               Imajen 3.32 Haree dadus deklarasaun

 

            22. Pajina Aumenta dadus Deklarasaun

            Fo sai dezeñu forma  Aumenta dadus Deklarasaun bele hare iha imajen 3.33

                Imajen 3.33 Aumenta dadus deklarasaun

 

            23. Pajina Hadia dadus Deklarasaun

            Fo sai dezeñu forma  Hadia dadus Deklarasaun bele hare iha imajen 3.34

                                 Imajen 3.34 Hadia daudus deklarasaun

 

 

            24.  Fosai ou output deklarasaun

            Fo sai dezeñu forma  output dadus Deklarasaun  bele hare iha imajen 3.35

Description: C:\xampp\htdocs\dekk\template\images\logo.jpg                       Imajen 3.35 Fosai Deklarasaun kasamentu Tradisional

            25.  Fosai Relatoriu deklarasaun kada tinan

            Fo sai dezeñu forma  relatoriu dadus Deklarasaun kada tinan  bele hare iha             imajen 3.36

                      

            Imajen 3.36 Fosai Relatoriu deklarasaun kada tinan

26.  Fosai Relatoriu deklarasaun zeral

            Fo sai dezeñu forma  relatoriu dadus Deklarasaun zeral  bele hare iha          imajen 3.37

                                                        

                             Imajen 3.37 Fosai Relatoriu Deklarasaun Zeral

 

3.7.1 Kodigu (Code Generation)

 

            Iha parte ida ne’e resultadu kria sistema tenki translate sai modelu ne’ebe bele lee ka komputador bele komprende, uza lian programasaun (Programing Language ). Iha code Generation hau uza PHP sai hanesan lian programasaun hodi kria sistema no MySQL hanesan database . Atu hatene klaru liu bele hare iha nia anexu.

3.7.2 Teste (Testing)

            Parte ida ne’e teste iha parte external (black-box) ne’e mos tenke halo, hodi hare naksalak no mos hodi asegura nia resultadu output tuir programa ne’ebe ita hakarak atu kria . Teste hau usa external (black-box) hodi hala’o teste ba resultadu output . atu hatene diak liu bele hare iha kapitulu IV.

3.7.3 Manutensaun (Suport and Maintanence)

            Aktividade hodi suporta halo operasaun no komversa sistema informasaun ne’ebe ita kria. Konserva sistema hala’o liu-husi administrator ne’ebe tenki update dadus bebeik no bebeik up to date. Support maintenance hau uza ida ne’e dahuluk hau hakarak fó uluk treinamentu badak ida ba ema ne’ebe atu uza programa ne’e par nia bele hatene oinsa atu uza sistema ne’e.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KAPITULU IV

IMPLEMENTASAUN PROGRAMA

4.1 Implementasaun Dezennhu Programa

            Resultadu dezenhu program mak hanesan tuir mai ne’e :

  4.1.1 Pajina login admin

          Atu asesu ba sistema ne’ebe iha ona administrator tenki hatama uluk lai          username ho password  liu hosi login admin  depois klik iha tombol login          mak bele tama ba sistema nebe iha ona. no bele haree iha imajen 4.1

            Imajen 4.1 Menu Login

            4.1.2  Pajina menu home

            Iha pajina ne’e wainhira admin hili ona login admin mak nia sei mosu menu            primeiru ou home. Bele haree iha imajen 4.2

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Capture3.JPGDescription: C:\Users\X450C\Pictures\Capture2.JPG

 

 

 

                                    Imajen 4.2 Menu Home

 

            4.1.3 Pajina  dadus admin

                                    Iha pajina  haree dadus admin wainhira ita klik iha tombol dadus admin nia sei mosu dadus admin ne’ebe iha ona.  Bele haree iha imajen 4.3

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Capturet.JPG
Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG
 

 

 

 

 


                        Imajen 4.3 dadus admin

            4.1.4 Pajina hadia dadus admin

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureggggggg.JPG            Iha pajina  hadia dadus admin, wainhira ita klik ona tombol edit iha dadus admin nia sei mosu edit dadus admin, ita klik rai nia sei rai dadus ne’ebe ita hadia ona, no ita klik fila mak nia sei fila fali ba dadus ne’ebe iha ona.  Bele haree iha imajen 4.4

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG 

 


Imajen 4.4 Hadia dadus Admin

           

 

            4.1.5 Pajina dadus aldeia

Description: C:\Users\X450C\Pictures\aldeia.JPG                        Iha pajina dadus aldeia sei aprezenta dadus aldeia nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta aldeia nia funsaun atu aumenta aldeia. Bele haree iha imajen 4.5

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG 

 

 


Imajen 4.5 Haree dadus aldeia

            4.1.6 Pajina dadus aldeia (Aumenta dadus)

Description: C:\Users\X450C\Pictures\aldeia1.JPG                        Iha pajina  aumenta dadus aldeia bainhira ita hanehan butaun aumenta aldeia nia sei mosu aumenta aldeia atu enxe, no iha aumenta aldeia nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.6

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG 

 


Imajen 4.6 Dadus Aldeia (Aumenta Dadus)

                                    

            4.1.7 Pajina  dadus Suku

Description: C:\Users\X450C\Pictures\postua.JPG                        Iha pajina dadus suku sei aprezenta dadus suku nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta suku nia funsaun atu aumenta suku. Bele haree iha imajen 4.7

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG 

 


Imajen 4.7  Dadus Suku

            4.1.8 Pajina dadus Suku (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus suku bainhira ita hanehan butaun aumenta suku nia sei mosu aumenta suku atu enxe, no iha aumenta suku nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.8

Description: C:\Users\X450C\Pictures\au suku.JPG,Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG 

 

 

 

 


Imajen 4.8 Dadus suku (Aumenta Dadus)

 

 

            4.1.9 Pajina  dadus posto administrativu

                        Iha pajina dadus posto administrativu sei aprezenta dadus posto administrativu nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta posto administrativu nia funsaun atu aumenta sposto administrativu. Bele haree iha imajen 4.9

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\postu.JPG
Description: C:\Users\X450C\Pictures\Captureo.JPG
 

 

 

 

 

 


Imajen 4.9 Dadus Posto Administrativu

            4.1.10 Pajina posto administrativu (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus posto administrativu bainhira ita hanehan butaun aumenta posto administrativu nia sei mosu aumenta posto administrativu atu enxe, no iha aumenta posto administrativu nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.10

 

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\postu 1.jpg
Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg
 

 

 

 

 

 

 


Imajen 4.10 Dadus Posto Administrativu(Aumenta dadus)

            4.1.11 Pajina  dadus municipiu

Description: C:\Users\X450C\Pictures\munisipiu1.jpg                        Iha pajina dadus municipiu sei aprezenta dadus municipiu nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta municipiu nia funsaun atu aumenta municipiu. Bele haree iha imajen 4.11     

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg 

 

 


Imajen 4.11  Dadus Municipiu

            4.1.12 Pajina municipiu (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus municipiu bainhira ita hanehan butaun aumenta municipiu nia sei mosu aumenta municipiu atu enxe, no iha aumenta municipiu nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.12

Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg,Description: C:\Users\X450C\Pictures\aumenta muni1.jpg 

 

 

 

 


Imajen 4.12 Dadus Municipiu (Aumenta Dadus)

            4.1.13  Pajina  dadus comunidade

                        Iha pajina dadus comunidade sei aprezenta dadus comunidade  nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta comunidade  nia funsaun atu aumenta comunidade. Bele haree iha imajen 4.13    

Description: C:\Users\X450C\Pictures\comu1.jpg    

 

            4.1.13  Pajina  dadus testamunhia

Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg                        Iha pajina dadus testamunhia sei aprezenta dadus testamunhia nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta testamunhia nia funsaun atu aumenta testamunhia. Bele haree iha imajen 4.13           

 

Imajen 4.13 Dadus Comunidade

  4.1.14  Pajina comunidade (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus comunidade bainhira ita hanehan butaun aumenta comunidade nia sei mosu aumenta comunidade atu enxe, no iha aumenta comunidade nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.14

Description: C:\Users\X450C\Pictures\comu2.jpg
Description: C:\Users\X450C\Pictures\comu3.jpg
 

 

 

 

 

 

 


Imajen 4.14 Dadus Comunidade (Aumenta Dadus)

 

4.1.15  Pajina  dadus testamunhia

Description: C:\Users\X450C\Pictures\testa1.jpg                        Iha pajina dadus testamunhia sei aprezenta dadus testamunhia  nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta   nia funsaun atu aumenta testamunhia. Bele haree iha imajen 4..15           

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg
 

 


Imajen 4.15  Dadus Testamunhia

            4.1.16  Pajina testamunhia (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus testamunhia bainhira ita hanehan butaun aumenta testamunhia nia sei mosu aumenta testamunhia atu enxe, no iha aumenta testamunhia nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.16

Description: C:\Users\X450C\Pictures\testa2.jpg,Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg 

 

 

 

 


                                   

                        Imajen 4.16 Dadus Testamunhia (Aumenta Dadus)

4.1.17  Pajina  dadus autoridade lokal

              Iha pajina dadus autoridade lokal sei aprezenta dadus autoridade lokal nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta autoridade lokak nia funsaun atu aumenta autoridade lokak. Bele haree iha imajen 4.15

Description: C:\Users\X450C\Pictures\auto1.jpg,Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg
 

 

 

 

 


                        Imajen 4.17  Dadus Autoridade lokal

            4.1.14  Pajina autoridade lokal (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus autoridade lokal bainhira ita hanehan butaun aumenta autoridade lokal nia sei mosu aumenta autoridade lokal atu enxe, no iha aumenta autoridade lokal nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.18

Description: C:\Users\X450C\Pictures\auto2.jpg
Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg
 

 

 

 

 


                  Imajen 4.18 Dadus Autoridade Lokal (Aumenta Dadus)

4.1.19  Pajina  dadus deklarasaun

              Iha pajina dadus deklarasaun sei aprezenta dadus deklarasaun nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta deklarasaun nia funsaun atu aumenta deklarasaun. Bele haree iha imajen 4.19

Description: C:\Users\X450C\Pictures\dek1.jpg,Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg 

 

 

 

 

 


Imajen 4.19 Dadus deklarasaun

 

4.1.20  Pajina deklarasaun (Aumenta Dadus)

                        Iha pajina  aumenta dadus deklarasaun bainhira ita hanehan butaun aumenta deklarasaun  nia sei mosu aumenta deklarasaun atu enxe, no iha aumenta deklarasaun nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.20

Description: C:\Users\X450C\Pictures\dek2.jpg
 

 

 

 

 

 

 

 


Imajen 4.20 Dadus Deklarasaun (Aumenta Dadus)

4.1.21 Pajina Reltoriu Zeral

                      Iha pajina  hasai relatoriu zeral  wainhira ita klik iha tombol hasai relatoriu nia sei fo sai relatoriu zeral deklarasaun.bele haree iha imajen 4.21

Description: C:\Users\X450C\Pictures\rele1.jpg
Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg
 

 

 

 

 


Imajen 4.21 Hasai Relatoriu zeral

 

 

 

 

 

4.1.22 Pajina  Relatoriu Deklarasaun Kada Komunidade

                      Iha pajina  relatoriu deklarasaun kada komunidade  wainhira ita tau no.ref.  komunidade ida ida nian klik iha tombol hasai relatoriu nia sei fo sai relatoriu deklarasaun kada komunidade. bele haree iha imajen 4.22

Description: C:\Users\X450C\Pictures\rela2.jpg 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg 

 

 


Imajen 4.33 Relatoriu Deklarasaun Kada Komunidade

4.1.23 Pajina  Relatoriu Deklarasaun Kada Tinan

Description: C:\Users\X450C\Pictures\rela3.jpg                      Iha pajina  relatoriu deklarasaun kada tinan  wainhira ita tau deit tinan, klik iha tombol hasai relatoriu nia sei fo sai relatoriu deklarasaun kada tinan. bele haree iha imajen 4.23

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\los.jpg 

 


Imajen 4.23 Relatoriu Deklarasaun Kada Tinan

 

 

 

4.1.24 Pajina  hasai  Relatoriu Deklarasaun zeral

Description: C:\Users\X450C\Pictures\relatoriu zeral.jpg

                      Iha pajina hasai  relatoriu deklarasaun zeral  sei fo sai hotu dadus ne’ebe hatama ona hosi admin. bele haree iha imajen 4.24

                                             

                                              Imajen 4.24 Hasai Relatoriu Zeral

 

4.1.24 Pajina  hasai  Relatoriu Deklarasaun kada tinan

                      Iha pajina hasai relatoriu deklarasaun kada tinan sei fo sai deklarasaun kada tinan ne’ebe iha ona.  bele haree iha imajen 4.25

 

 

 

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\relatoriu kada tinan.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 


                                                Imajen 4.25 Hasai Deklarasaun Kada Tinan

4.1.26  Pajina  hasai  Relatoriu Deklarasaun kada komunidade

                      Iha pajina hasai  relatoriu deklarasaun kada komunidade atu fo sai deklarasaun kasamentu tradisional ne’ebe mak komunidade sira mai produz ona iha sede suku Caicoli  bele haree iha imajen 4.26

 

 

 

 

 

 

 

 

Description: C:\Users\X450C\Pictures\relatoriu output.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


                                    Imajen 4.26 Hasai Deklarasaun Kasamentu Tradisional

 

 

 

 

 

 

 

KAPITULU V

LIA MAKTAKA

5.1 Rezumu

             Hosi rezultadu analiza no resolve problema kona-bá sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli bazeadu iha web, iha motivasaun ida ba hau atu foti deit rezumu katak, liu hosi sistema komputerizasaun ida ne’e bele  azuda parte secretariadu suku Caicoli nian hodi bele  rai dadus sira ho diak hanesan dadus deklarasaun, dadus komunidade no mos dadus sira ne’ebe hola parte mos ba prosesu produz deklarasaun kasamentu tradisional nian, no fasil ba sira wainhira halo arkivu no relatoriu sira ho efisiente.

            Sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional ne’ebe halo, tuir dadus original ne’ebe aplika hosi secretariadu suku Caicoli nian, mak depois implementa tuir programa aplikasaun atu prosesu produz deklarasaun  kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli ne’ebe halo hanesan dadus original ne’ebe mak sai jerarlmante usa sistema informasaun ne’ebe efetivu no efisiensia liu sukat ho metode manual.

5.2 Sujestaun

      Bazeia ba rezumu iha leten mak, hakerek nain hakarak  fo sujestaun atu aumenta tan buat balu nebé sei falta mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Sistema informasun produz deklarasaun kazamentu tradisional ne’e sei ho maneira offline, sujere deit  ba futuru  mai karik  bele implementa ho maneira online, atu nune bele halo kman liu tan , servisu secretariadu suku nian.

2. Sistema nebee produz ona utiliza programa PHP hanesan nia lingua programasaun no MySQL mak hanesan nia database  no  karik iha futuru mai bele utiliza programa ou aplikasaun nebee foun liu.

3.  Sistema nebee agora  kria sei bazeia ba kondisaun real iha sede suco caicoli hodi nunee presiza user ou pessoal ida hodi sai hanesan admin no jere sistema. karik iha futuru sei iha pessoal barak mak utiliza sistema nee sei presiza kria tebel user hodi nunee kada user bele asesu ba sira nia area.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

BIBLIO GRAFIA

Edi, p. (2012). Sistem Informasi Pendaftaran Pernikahan Pada Kantor Urusan      Agama.

Hartono, J. (2005). Analisis & Desain Sistem Informasi. Yogyakarta: Andi.

Ihsanudin. (2014). Sistem Pencatataan Pernikahan Pada Kua Kecamatan Karanganyar Kabupaten Karanganyar. Surakarta.

Iskandar, A. (2003). Microsoft Access. Bandung,UNIKOM.

Jesus, N. D. (2016). Sistem Informasi Pendataan Nikah Pada Geresa Katolika        Paroki Imakulada Conceição Maubisse berbasis web. Dili.

Kendall, J. (2010). Analisa Dan Perancagan Sistem. Jakarta: Indeks.

Ladjamudin, A.-B. B. (2005). Analisis dan desain sistem informasi . Yogyakarta:   Graha Ilmu.

Madcoms. (2002). Aplikasi Database Visual Basic 6.0 degan Crystal Report.          Yogyakarta: Andi.

Madcoms. (2002). Seri Panduan Pemrograman:Database Visual Basik 6.0 Degan             Crystal Report. Yogyakarta: Andi.

Mulyanto, A. (2009). Sistem Informasi Konsep dan Aplikasi. Yogyakarta: Pustaka Pelajar.

Mustakini. (2009). Sistem Informasi Teknologi. Yogyakarta: Andi.

Nugroho, B. (2009). Database Relational Degan MySQL. Yogyakarta: Andi.

Prasetyo, E. (2008). Pemograman Web PHP & MySQL Untuk Sistem Informasi     Perpustakan. Yogyakarta: Graha Ilmu.

Presman, R. (2002). Rekayasa Perangkat Lunak Jilid 1. Bandung: Inforimatik.

Purnomo, E. Sistem Informasi Pendaftaran Pernikahan Pada Kantor Urusan          Agama Kecamatan Tulakan.

Riyanto. (2010). Menbuat Sistem Informasi Pennualan Degan PHP dan MySQL.   Yogyakarta: Gava Media.

Subatri, T. (2012). Konsep Dasar Informasi. Yogyakarta: Andi.

Sugiarti, Y. (2011). Metode Penelitian di Bidang Komputer dan Teknologi Informasi. Banten.

Sutarman. (2012). Pegantar Teknologi Informasi. Jakarta: Bumi Aksara.

Suyanto, A. (2007). Web Desing Theory And Pratices. Yogyakarta: Andi.

 

 

0 comments:

Post a Comment