Hato'o Husi :
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1. Antesedente
Tempu agora ne’e
mudansa no avansadu tebes no teknólojia ne’ebé mak ita adapta iha mundu ida
ne’e, iha area teknólojia informasaun no komunikasaun, tanba ne’e presiza tebes
teknólojia informasaun no komunikasaun ne’ebé mak diak hodi hala’o servisu iha
instituisaun governu no kompania privadu. Teknólojia Informasaun no
komunikasaun ne’ebé diak bele haforsa sistema servisu nian efisiensia no
efetivo. No Teknólojia ne’ebé sempre mosu ejize ema atu adapta hodi moderniza
sira nia moris parte husi teknólojia informasaun no komunikasaun ne’ebé mak ita
bele utiliza hanesan televisaun, internet, telefone, hanesan meius ida hodi
hala’o servisu no hetan informasaun ne’ebé no lalais iha mundu ohin loron. Liu
husi teknólojia komputerizasaun hanesan meius ida hodi haforsa no dezenvolve
servisu husi kompania privadu no instituisaun ruma no lalais no relevante.
Bazeia ba faktus sira
ne’ebé iha Ensino Tecnico Vocasional Cristal Suai, antes ne’e iha ona rede
Komputador iha sentru refere, maibe Ensino Tecnico Vocasional Cristal Suai
provijoriamente sei utiliza rede Lan ne’ebe mak lao hela iha fatin refere tanba
ne’e hakerek na’in atu dezenvolve liu tan firewall security ba rede wlan ne’ebé
bele ajuda sira iha servisu fatin no atu bele fasilita sira wainhira
atu asesu ba informasaun. No ezistensia rede komputador servisu no
fasilidade internet ba professor no alunu sira bele hetan esplikasaun ne’ebé fo
apoiu ba prosesu aprendisazen iha eskola Teknika Vocasional Kristal Suai.
Maibe iha Area teknólojia
rede ida ne’e eskola refere presiza tebes tamba eskola refere iha rede internet
ida hodi fasilita eskola refere hodi simu no fahe dadus ka informasaun ba malu,
ne’e duni peskizador atu dezenvolve firewall security ba rede wlan iha Eskola
Teknika Vocasional Kristal Suai utiliza Router Mikrotik, ho nune’e eskola
refere presiza atu dezenvolve rede wlan
liu husi router mikrotik ida hodi fasilita eskola refere bele asesu ba rede
internet hodi fahe no hetan informsaun ba malu. Ho nune’e eskola refere bele
alkansa hodi uza rede internet privadu ba idak-idak nia IP Address atu nune’e
professor/a no estudante sira rejistu hotu hodi bele asesu ba internet atu
hafasil sira hodi transforma infromasaun ba malu ho diak iha eskola refere.
No problema sira ne’ebé
mak temi iha leten ne’e peskizador iha inisiativa hakarak foti titulu “Dezenvolve
Firewall Security ba Rede (wlan) Wireless local area network iha Eskola Tecnika Vocasional Cristal Suai Uutiliza
Router Mikrotik” atu bele fo solusaun ba problema hirak ne’ebé Eskola
Tecnico Vocasiaonal Cristal Suai enfrenta hela. Tan ne’e hakerek nain iha
hanoin atu dezelvolve firewall security ba rede internet ka wifi ruma hodi
prosesa ba komputador atu nune’e profossores no estudante sira iha eskola refere
bele asesu seguru no bele aumenta sira nia koñesementu kona-bá teknólojia
informasaun no komunikasaun nian ho diak No mos atu bele fasilita Ensino
Tecnico Vocasional Cristal Suai sira bele asesu ba informasaun komunikasaun teknólojia
(ICT) ho diak liu tan iha futuru oin
mai.
1.1 Formulasaun Problema
Bazeia ba
Antesedente iha leten, mak hakerek na’in hakarak halo Formulasaun problema mak
hanesan tuir mai ne’e:
1.
Oinsa atu
dezenvolve firewall security ba Rede WLAN (local area network) ba Assesu
Internet Iha eskola Teknika Vocasional Kristal Suai?
2.
Oinsa estudante ho
Professor sira uja Firewall Security ba Rede WLAN iha Area eskola ne’e rasik?
2.1 Limitasaun Problema
Atu
evita problema ne’ebé Refere iha Eskola ne’e rasik, Tan ne’e mak Hakerek Na’in
fo Preoridade ba Dezenvolve Firewall Security Rede WLAN Wireless local area
network ba Assesu Internet Iha Eskola Teknika Vokasioal Kristal Suai.
1.
Ba futuru bele
Dezenvolve Firewall Security sistema rede LAN ne’e hodi halao servisu iha eskola ne’e?
2.
Rede Lan ida
ne’e bele responde problema sira ne’ebe, Professor/a nomos estudante sira, bele
asesu internet ho seguru liu tan iha eskola Teknika Vocasional Kristal Suai?
3.1
Objektivu Peskiza
Objektivu
husi Proposal ida ne’e mak hakerek na’in mensiona hanesan tuir mai ne’e:
1.
Dezenvolve
Firewall Security ba Rede Wlan ba Professor/a nomos ba Estudante sira iha
Eskola Teknika Vokasional Kristal Suai?
2.
Ho Dezenvolve Firewall Security Rede WLAN ida ne’e fasil Ba Professor/a no estudante
sira bele asesu ba Internet ne’e rasik, nomos halo servisu ruma ho seguru?
4.1 Benefisiu Peskiza
Benefisio
peskiza mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Dezenvolve Firewall Security ba rede Wlan ida ne’e
fo benefiu tebes ba professor/a nomos estudante sira iha eskola Teknika
Vokasional Kristal Suai.
2.
Firewall
Security no Rede WLan ida ne’e bele
kontrola hotspot ba professor sira ho estudante sira iha eskola refere.
KAPITULU II
TARANA
TEORIKAS
2.1
TARANA TEORIKAS
Matenek nain sei koalia kona-bá sub topiku ida
ne’ebé mak sai hanesan ezemplo teoria no definisaun ba elementu elementu ne’ebé
ligadu ba topiku peskija.
2.1.1
Dezenvolve
Termu dezenvolvimentu
iha signifikadu oi-oin, iha sekulu 21 ida ne’e desenvolvimentu laos ona buat
ne’ebé foun iha ema nia rona ou dezenvolvimentu familiar ona ho ema no mos
sai hanesan topiku ida debate namanas ba importansia ekonomia, politika no
sosiedade, liu-liu iha nasaun terseiru mundu sira presija tebes
dezenvolvimentu ida ne’ebé bo’ot, iha paragfrafu tuir ita sei ko’alia klaru liu
tan kona-bá dezenvolvimentu.
Tuir Portes (1976) hateten katak “dezenvolvimentu hanesan transfomasaun
ekonomia, sosial no kultura”. Desmvovimentu hanesan prosesu
mudansa ida ne’ebé planeadu hodi hadia aspektu oi-oin moris povu nian.
Transformasaun ekomomia mak ita hare liu husi rendimentu ne’ebé mai husi seitor
oi-oin atu nune’e bele hadia ekonomia iha rai laran. Transformasaun ita bele
hare liu husi edukasaun, saude no infrastrutura. Transformasaun kultura hare
liu hasae espéritu nasionalismu no promove kultura atu nune’e bele hatudu
identidade nasaun ida nian.
Rogers no Shoemaker (1971), fo nia definisaun
katak “dezenvolvimentu mak tipu mudansa sosial ho ideas foun sira ba
moris sosial ho objetivu hodi hetan rendimentu ne’ebé bo’ot no fo nivel moris
ne’ebé di’ak mos liu hosi organizasaun
sosial ne’ebé di’ak no
prudusaun modernu”
2.1.2
Definisaun Firewall
Simplesmente. Firewall hanesan sistema seguransa
rede komputador ida ne’ebé funsaun atu protéjé ita ninia komputador husi
atakasaun oioin husi komputador seluk ne’ebé ita la hatene. Firewall mós atu
halo monitorizasaun no halo kontrolamento dalan rede komputador ne’ebé tama no
sai baseia ba ninia regra seguransa nian ne’ebé mak ezise ona. Geralmente
Firewal hanesan programasaun komputador ida ne’ebé atu halo blokeia ba asesu
ne’ebé privadu ka ita lahatene iha rede privadu ida.
Firewall hanesan mós aplikasaun ne’ebé
ita uza hodi haforsa ita nia seguransa ba komputador ne’ebe iha ligasaun ba
rede ninian. Hanesan LAN ka Internet. Firewall mos hanesan parte integral ida
husi sistema seguransa komprehensif atu ba rede ne’ebé ita uza. Fire bele
asegura seguransa liu husi aktividade kontrolu granular ho nia funsaun.
Tuir (Chesswick, W & Bellovin, S., 1994) iha teknólogia internet
ninian, firewall define katak hanesan pontu ida entre pontu rua/liu iha rede
ida iha ne’ebé trafiku tenki liu (chooke point); trafiku bele kontrola
liu husi no autentifikasaun liu husi sistema ida, no trafiku hotu sempre iha
kondisaun difisiensi(logged). Ho liafuan seluk Firewall hanesan moru
ida (barrier) entre ita nia rede no ema seluk ho ninia valor ne’ebé
termina (arbitrary).
Rede Firewall primeira vez mosu iha era
1980 ninian, hanesan sistema router ida ne’ebé ita uza hodi hafahe rede globall
sai rede lokal ida (LAN) ne’ebé kiik liu. Iha kondisaun ida ne’e, firewall
hatama uza hodi hamenus problema (spill over) dadus husi LAN ba rede
ninian. Ho ida ne’e hamenus mós problema hanesa erro iha manajementu rede
ninian, ka hanesan aplikasaun ne’ebé ita uza barak liu fonte energia (meluber)
iha rede hotu-hotu.
Firewall
servisu ho dadus ka pakote entre rede iha internet. Bele fo asesu no bele mos
la fo asesu dadus iha rede komputador ida ida.
Iha
maneira oin tolu atu dzenvolve seguransa firewall nian iha rede komputador ida,
hanesan tuir mai :
1.
Packet Filtering ka Stateless: hanesan firewall ne’ebé uza regras hodi
hare dadus ida ne’ebé tama iha rede komputador ida kada pakote halo kontrola ho
ninia maneira rasik.
2.
Proxy Service : hanesan aplikasaun ne’ebé servisu hanesan halo relasaun
entre sistema rede ninian.
3.
State full Inspection : Hanesan sistema ida ne’ebé atu buka tuir pakote
sira ne’ebe simu ho asaun ne’ebé halao ona.
Firewall
ita bele dehan mós hanesan Moru Ahi ka Moru Seguransa ninian hodi halo blokea
ba asaun ne’ebé ita la hatene.
2.1.3
Vantagem Ho Desvantagem
Husi Firewall
1. Vantagem Firewall
a.
Hodi halo deteksaun ba Malware ka atakasaun virus ruma iha situs/paggina
website ruma.
b.
Proteje atu user labele hodi ba iha situs/pagina website ne’ebé perigosu.
c.
Halo blokeia ba situs/pagina
webste ne’ebé mak la diak ho automatiku.
d.
Fo sai mensagem ka informasaun ruma wainhira user hakarak download file
ruma ne’ebé mai husi situs/pagina website ne’ebé mak la seguru.
e.
Proteje ka blokeia ba
komputador user seluk ne’ebé hakarak hadau kontrolu husi ita nia komputador liu
husi rede ninian.
f.
Efetivu lolos wainhira user
hakarak halo koneksaun ba rede iha fatin publiku.
2. Desvantagem Firewall
a. Laos hanesan antvirus, no
ladun efetivu wainhira atu proteje ita nia komputador husi virus balu.
b.
Firewall la bele ajuda proteje wainhira ema ruma hakarak atu ataka hodi
naok ita nia dadus ka informasaun ruma iha kedas laran Seidauk diak liu, katak
seidauk bele atu detekta malware balun.
2.1.4
Vantagem Ho Desvantagem
Husi Seguransa
1.
Vantagem Seguransa
a. Velosidade atu asesu aas
liu tamba fasilidade ne’ebé prepara iha managemen halo ho kusus husi komputador
(server) ne’ebé la hatodan ho traballu seluk hanesan (workstation).
b. Sistema seguransa no
administrasaun rede ne’ebé diak liu,tamba bele iha ema ida mak servisu hanesan
administrator rede ninian, ne’ebe hodi halo managementu administrasaun no rede
c. Sistema (Backup) dadus
ne’ebe mak diak, tamba iha rede (cliente-server), no backup ne’e so halo liu
husi seit serve, hodi halo backup ba dadus tomak.
d. Lalaok rede la depende ba
server ida, ate komputador ida/peer mate ka aat, rede tomak sei la hetan
failansu, ka la hetan problema ruma.
2.
Desvantagem Seguransa
a. Troubleshooting rede
relative araska liu, iha rede ho tipu peer-to-peer, kada rede computer mak sei
halo komnunikasaun. Iha rede client-server, komunikasaun hanesan entre server
ho workstation.
b. Sistema seguransa rede
ninian determina husi user ida-idak no konfigura seguransa rasik ninian
fasilidade ne’ebé mak iha.
2.1.5
Definisaun Seguransa
Seguransa
: (lian ingles: Security) ka koñesidu hanesan Cyber Security ka IT Secirty hanesan
seguransa informasaun ne’ebé aplika ba komputador no ninia rede. Seguransa
ajuda ita ka user sira hodi halo blokeia ba atakasaun ka bosok, ka hodi halo
detekta buat ne’ebé la diak iha ita ninia sistema komputador ida ne’ebé ho
forma informasaun ne’ebé digital.
Seguransa mós hanesan
Caban teknólogia ida ne’ebe koñiesidu ho naran Seguransa Informasaun ne’ebé
aplika ba komputador. Seguransa hanesan atu fo protéjé ba ita ninia informasaun
ba ema ne’ebé koko atu ataka hodi naok ita nia informasaun ka dadus sira, ho
nune’e seguransa mak servisu makaas liu atu ita ninian informasaun ka dadus
sira hotu bele seguru no diak.
Seguransa iha oi-oin ho ne’ebé mak sei fo sai liu husi matenek nain tuir
mai ne’e:
Tuir John D. Howard iha ninia
livru“An Analysis of security incidents on the internet” hatete katak:
“Seguransa hanesan asaun protéjé ka blokeia husi atakasaun user ba komputador
seluk ka user seluk ne’ebé mak asesu ita nia rede no la responsabiliza”.
Tuir (Gollmann iha tinan 1999) iha
ninia livru“Computer Security” hatete katak : “Seguransa hanesan relasaun ida
ho protéjé aan no deteksaun husi asaun ema seluk ne’ebé hakarak ataka ne’ebé
ita la koñese iha sistema ka rede komputador ida nia laran”.
Seguransa
Firewall (security firewall) primeira vez uza iha era 1990, hanesan
router IP ho regra Filter ida-idak. Regra ba Seguransa mak hanesan: Atu aceita
ema hotu iha nee hodi asesu iha liur ne’eba, no mós blokeia ema hotu ka buat
hotu ne’ebé ita la gosta iha liu ne’eba hodi asesu iha ita nia rede ida.
2.1.6
Definisaun Rede
(Jaringan)
Tuir lolos iha rede barak ne’ebé inklui iha Mundu ida ne’e,dala ruma uja
Hardware no Software ne’ebé la hanesan. Ema ne’ebé uja rede hakarak tebes atu
bele halo komunikasaun ho ema ne’ebé uja rede seluk I hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre
rede ne’ebé dala barak la kompatibel no la hanesan konseptu rede komputador
mosu iha fitan 1940 iha Amerika husi grupo riset Harvard University ne’ebé
lidera husi professor H.aiken. Dala barak atu uja metode refere sei presija
instrumentu ida ne’ebé naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta
tradusaun ne’ebé presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebé
halo ligasaun ne’e mak hanaran rede.
2.1.7
Wireless Local Area Network (WLAN)
Local Area Network (LAN), sai hanesan rede komputador privadu ida ne’ebé
iha area ida nia laran ka iha eskola ida nia laran ne’ebé ho medida to’o
kilometro. Local Area Network (LAN)
baibain uja atu halo ligasaun husi komputador privadu no Workstation husi edefisiu
ka kompanha ida nia laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebé hanesan
printer) no bele troka informasaun ho diak.
Figura(4) Wireless Local Area Network (WLAN)
2.1.8
Metropolitan Area Network
(MAN)
Metropolitan Area Network (MAN),
ne’e nia base sei uja liu versaun LAN ne’ebé ho kapasidade boot no enjeralmente uja teknólogia hanesan
ho LAN. MAN bele inklui iha edifisiu sira no kompanya ne’ebé besik malu nune’e
mós sidade, no atu bele explora presijasaun privadu (setor privadu) ka jeral.
MAN forsa apoiu dadus no lian, no bele mós halo ligasaun ho rede kabu ka fiu
televisaun.
Figura Metropolitan Area Network (MAN)
2.1.9
Wide Area Network (WAN)
Wide Area Network (WAN), atu alkansa
inklui iha area geografia ne’ebé luan,dala barak inklui iha Nasaun no bele mós
iha ilha. WAN konsiste husi konjuntu makina sira ne’ebé iha objetivu atu halao
programa (aplikasaun) husi usada.
Figura wide Area Network (WAN)
2.1.10
Rede La Ho Kabel (Wireless)
Rede
la ho Fiu (Kabel) (Wireless) sai hanesan solusaun ida ba iha komunikasaun
ne’ebé labele halo husi rede ne’ebé uja fiu (kabel). Tamba dalaruma ema ne’ebé
hakarak simu informsaun ka halo komunikasaun apesar ita iha kareta leten ka iha
aviaun leten, maka absoluta sei presija Rede ne’ebé la uja fiu (Wireless) tamba
koneksaun rede la possivel atu liga iha kareta leten ka iha aviaun leten. Tan
ne’e agora dadaun rede la uja fiu (kabel) barak mak uja servisu diak satelit no
forsa fo kapasidade asesu lais liu ne’ebé kompara ho rede uja kabel. FTP (File
Transfer Protocol) FTP (File Transfer Protocol) ne’ebé sai reprejenta hanesan
rede estandar ne’ebé bele uja atu manipula, troka ka fahe file liu husi rede
ida ho basiku TCP/IP. FTP halo iha arsitektur Client – Server.
2.1.11 Router mikrotik
Router mikrotik mak hanesan sistema operasaun komputador ne’ebé mak permite atu utiliza hanesan router iha rede. Mikrotik mak hanesan sistema operasaun ou hardware
ne’ebé mak kaman no simples atu utilize Mikrotik rasik iha vantage ne’ebé barak
fornese ba utilizador sira. Mikrotik diak tebes ba provider hostpot no warnet
tamba nia kapasidade iha admistrasaun rede komputador diak tebes. Mikrotik iha
fitur ne’ebé mak hafasil admin rede iha
manajemen rede komputador : Firewall dan NAT, Routing, Hostpot, Web Proxy, DHCP
no se iha seluk tan.
Mikrotik Dezeñu no fasi ho diak atu uza iha administrasaun rede
komputador hanesan atu kria ka harii sitema rede komputador ida husi skala
ne’ebé kiik oan inklui ate kompleksu ninian.
Mikrotik mós iha ninia funsaun mak hanesan :
1.
Hodi
konfigura koneksaun internet husi ninia server atu hafasil ita iha ninia
manajemen.
2.
Konfigurasaun
LAN bele halo ho deit PC Mikrotik Router OS ne’ebé ho nia Hardware ne’ebe bele
kiik.
3.
Hodi Blok
situs sira ho Proksi iha Mikrotik ninian.
4.
Bele mós hari
Hotspot ida
5.
Hodi hafahe bandwith traffic internasional no local no sst.
Figura
(1)Router mikrotik
2.1.12 Access point
Access
point mak hanesan device rede komputador ida ne’ebé bele koneksaun la ho fiu (nirkabel)
ho rede local utiliza wifi, Bluetooth, wireless, no seluk tan. Access point
hanesan mós teknólogia ida ne’ebé mak iha mos relasaun ho mundu internet
ninian. Iha mos funsaun husi access point ne’ebé mak bele aseita ka la aseita
ba cliente sira atu asesu hodi halo ligasaun iha rede local ida mak hanesn :
1.
Funsaun
access point hansan sasan ne’ebé uza hodi fornese sinal internet ba sasan
ne’ebé mak bele halo ligasaun liu husi laloran radio.
2.
Access point
mós bele uza hodi kontrola ita nia IP Address ho automatiku entre sasan ne’ebé
mak halo koneksaun.
3.
Ho menu seguransa WEP ka WAP ida ne’ebé bele dehan shared
key-autenthication, access point bele uza sai hanesan seguransa.
Figura(2) Access point
2.2
Software ne’ebé utiliza
2.2.1 Winbox
Aplikasaun winbox hanesan
aplikasaun ki’ik ne’ebé bele uza sai hanesan administrator Mokrotik
Routeros nian no lalais liu ho ninia tampilan GUI, Winbox mós ita bele uza iha Sistema operasaaunn Linux , Mac Os no Windows funsaun
husi Winbox maka hanesan:
a.
Settinng Mikrotik Router ho ninia mode GUI
b. Setting bandwith Rede
Internet nian
c. Halo blokiadu ba Website Situs
d.
Fasil atu halo servisu
Fugura 2.3.1. Alamat Winbox
2.2.2 Microsoft Visio
Microsoft Visio hanesan
programa aplikasaun ba komputador nian ne’ebé maka sempre uza atu halo diagrama,
Flowchart no Skema Rede ne’ebé maka produs husi Microsoft
Corporation. Aplikasaun ne’e uza grafiku Vector atu halo diagrama sira.
Figura
2.3.3. Alamat Office Visio
2.2.3 Mozila
Tuir referensia husi Triistiani atasan (2016) definisaun husi Mozila katak
Mozilla
Firefox maka Hardware ne’ebé modernu iha mundo globalizasaun ida ne’e uza hodi
asesu Internet ho nia prosesu ne’ebé
lais no simples, utilizador Internet
barak liu maka uza Hardware refere. Mozilla Firefox horiuluk kedas hanaran Phoenix.
Figura
2.3.3.Alamat mozila Firefox
2.3
Material ne’ebé
maka utiliza
2.3.1 Router Mikrotik
Router
mikrotik maka instrumentu sira-ne ' ebé iha knaar atu hato'o
dadus packets entre Rede servisu sira. Router
Mikrotik sira uza hodi liga ba Rede
oin-oin atu nune'e komunikasaun dadus bele estabelese entre Rede ida no ida
seluk. Router Mikrotik maka hanesan
sistema operasaun komputador ne’ebé maka permite atu utiliza hanesan Router iha Rede. Mikrotik maka hanesan sistema operasaun ou Hardware ne’ebé maka kaman no simples atu utiliza.
Figura
2.4.1. Router Mikrotik.
2.3.2 Access Point
Access
Point maka hanesan device Rede komputador ida ne’ebé atu
bele ajuda koneksaun la ho fiu (Nirkabel)
ho Rede Local utilize Wi-Fi, koneksaun Internet liu husi Bluetooth, Wireless,Laptop ka note-book no seluk tan.
Figure
2.4.2. Access Point
2.3.3 Modulator
Demodulator (Modem)
Modem mai husi
signifika modulator, modulator hanesan parte ida para konverte signal informasaun
sai signal transportador, no demulator hanesan parte ida para haketak signal informasaun
husi signal transportador atu nune’e bele simu informasau ho di’ak.
Figure 2.4.3. Mudulator
(MODEM)
2.3.4 Laptop
Laptop
nia funsaun hodi halo konfigurasaun Hardware
winbox hodi konfigura ka asesu ba iha
Mikrotik Board. Personal Komputer (PC) ne’ebé utiliza iha Rede sei deside informasaun servisu husi Rede
ne’e rasik. Komputador ho informasaun servisu sei bele transforma no asesu dadus Rede ho lais.
Figura
2.4.4. Laptop.
2.3.5 Difinisaun Router OS
Router
OS nu’udar Sistema Operasaun ida bazeia ba Unix ida ne’ebé mak bele halo PC ida
iha funsaun hanesan Router, Firewall, Ponte, Hotspot, Server Prokurasaun,
Bandwidth Jestaun oin-oin server no funsaun sira seluk. La hanesan ho OS seluk,
Router OS apoia tipu oin oin Driver hardware no seluk hardware ne’ebé la apoia
Router OS, entaun ita la bele aumenta/instalasaun driver adisionál hanesan
Sistema Operasaun.
Fugura router OS
2.3.6 Difinisaun Mikrotik
Mikrotik Router OS mai husi lian Latvia katak, Mikrotik ne’ebé ho signifika mak ‘‘Network ki’ik’’. Mikrotik iha lema ida ne’ebe mak “routing the word” ne’ebé hari iha
tina 1995 atu dezenvolve router no Sistema ho Wireless. Iha tinan 1997 kria
Software ne’ebé ho Sistema Router OS atu oferece ba estabilidade ne’ebé luan,
kontrolu, no fleksibilidade ba tipu interface dadus hotu-hotu no routing. Iha
tinan 2002 mikrotik kria tan hardware ne’ebé iha kapasidade hanesan makina router no ninia
marka ho naran Router Board. RouterBoard hanesan hardware ida ne’ebé dezeñu
husi mikrotik.
RouterBoard iha modelu seri no iha interface ne’ebé tuir nia
nesesidade no utilija Router OS sai hanesan software/sistema operasaun. Tuir
matenek na’in ko’alia kona-bá Server mak tuir mai ne’e:
a.
Mikrotik
Router OS mak sistema operasaun ida ne’ebé dezeña espesifikamente ba rede routers. Uza sistema operasaun ida ne'e,
bele halo ba router husi komputador ida. Ba nasaun, kona-bá solusaun ne’ebé
mikrotik utiliza teb-tebes ka empreza ki'ik sira ne'ebé hakarak tama iha internet.
Maske iha ona barak hanesan devices disponivel atu router NAT, mikrotik mak
solusaun di'ak liu iha kondisaun ne’ebé oin-oin kona-bá uza komputadór no
instalasaun. (Chess no Herlambang L, 2008).
b.
Router mak komponente rede ida ne’ebé utiliza
no atu halo ligasaun ba rede (network). Durante husi fonte teknolojia
informasaun no mos atu hala’o prosesu ka organiza sinais lina dadus ne’ebé iha
rede ida nia laran ho formal mikrotik Indonesia (Mikrotik Indonesia, 2014)
2.3.7 Tipu-Tipu Mikrotik
a.
Mikrotik router OS (Operasi Sistem)
Mikrotik router OS (operasi system) nudar sistema operasaun ou software
ne’ebe bele uza hodi sai nudar komputador no hodi sai router network ne’ebé konfiavel, Inklue karakteristika oin-oin
ne’ebé halo husi IP netword no rede wireless, serbe atu uza husi ISP (internet
service provider) no provider ba hotspot. Ba instalasaun mikrotik lapresiza na
fatin software adisional ka komponente adisional sira seluk.
b.
Mikrotik Router Boad
Mikrotik router board ne’e integra produtu ba mikrotik. Routerboard
mini-pc ida ne’ebé integradu hirak ne’e
tamba ida placa prosessador nian ida, RAM (random
acces memory),ROM (read only memory) no memoria flask.Router board uza
router OS sistema ne’ebé serve nu’udar roteador ba rede, no manajemen bandwidth
proxy servidor, DHCP (dynamic host configuration protocol), DNS (domain name system) server no mós bele
sai nu’udar hotspot servidor.
KAPITULU III
MÉTODULOJIA PESKIZA
3.1 Métodu Peskiza
Métodu ne’ebé
utiliza hodi halo peskiza ida ne’e mak métodu deskritivu kualitativu hó dadus
sira ne’ebé hetan hosi literatura oi-oin. ne’ebé deskreve kona ba sasá de’it
ne’ebé iha relasaun ho problema ne’ebé mensiona tiha iha monografia ida ne’e.
Tuir Bogda no Taylor (1975:5) “metodelogi
kualitatif” hanesan prosedur peskiza nian ne’ebé rejulta dadus
deskretivu ho forma eskrita ka verbál hosi emar sira no hahalok ne’ebé observa
ba.
3.2 Rekolla Dadus
Metodu ne’ebé maka utiliza rekolla dadus mak hanesan tuir
mai ne’e:
1.Metodu observasaun mak Dadus ida ne’ebé ita hare
direita iha fatin peskiza.
2.Metodu intervista mak hanesan prosesu halao entervista
direita ba parte administrasaun nian.
3.Dokumentasaun mak hanesan dadus ne’ebe mak preparadu iha
fatin peskiza nian.
3.3 Kuadru Konseitu
Kuadru konseitu hanesan diagram ida ne’ebé esplika kona‑bá Enkuadramentu bazeia ba peskiza.
Figura : 3.1 Kuadru Konseitu
3.1.1 Esplikasaun Husi Kuadru Konseitu
Esplikasaun husi kuadru konseitu iha leten mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Identifikasaun Problema
Identifikasaun Problema iha faze ida ne'e rezultadu levantamentu bazeia ba observasaun no entrevista sira ho uzuáriu iha eskola teknika vokacional Kristal suai problema ida ne’ebé mak peskiza hetan mak hanesan atu dezenvolve firewall ba Rede Wlan.
2.
Rekolla Dadus
Métodu rekolla dadus hanesan métodu ida ne’ebe halo parte husi peskija nian, ne’ebé uza hodi kompleta dadus ba hakerek monografia rekolla dadus ne’ebé
mak peskijador utiliza mak hanesan metodo observasaun intervista no dokumentasaun
- Observasaun
Peskiza sei halo observasaun dereita ba fatin
teknika nian hodi hatene kle’an liu no lala’ok ne’ebé sei desenvolve Rede Wlan
no konfigura iha fatin refere.
- Intervista
Hanesan métodu ida ne’ebé uza hodi hala’o entrevista
direta ba diretor eskola ne nian rasik ho parte ne'ebé iha preokupasaun hela ba asesu rede komputador ne’ebé sira hasoru hela, no mós professor ho estudante sira hotu susar atu asesu ba liña internet
hodi halo sira nia servisu.
- Dokumentasaun
Dokumentasaun hanesan maneira rekolla dadus liu husi
dadus kopi ne’ebé mak hetan iha eskola teknika vokasional Kristal suai
kona-bá foti dokumentus no rekolla kona-bá sistema rede internet nian.
3.
Analiza Dadus
Parte ida ne’e hakerek nain halo analiza problema
hirak ne’ebé mak kona-bá rede internet iha eskola teknika Vokasional Krista
Suai infrenta atun nune’e funsionariu ka profesor sira bele asesu ba internet
hodi hala’o sira nia servisu ho diak no lais liu tan iha fatin refere. Métodu
Hodi Analiza dadus Mak Metode Waterfall.
a.Waterfall
Métodu waterfall mak métodu
ou prosesu dezenvolve sistema, modelu waterfall mak hanesan modelu ida ne’ebé
lori aktividade bázika iha prosesu hanesan dezenvolvimentu, validasaun, no
hanesan reprezenta ba faze iha prosesu seluk hanesan analiza no define rekezitu
hatudu dezeñu sistema, teste unitariu integrasaun sistema, teste ba sistema
operasaun no manutensaun (Sommerville,2003).
Figura : 3.2 waterfall, sumber (Sommerville, 2003)
- Dezeñu Sistema
Iha etapa ida ne’e
peskijador sei dezenvole firewall security ba rede wlan utiliza router mikrotik
ne’ebé peskijador atu kria iha fatin peskiza.
a.
Cisco Packet Treacer
Cisco packet treacer mak hanesan aplikasaun ida
ne’ebé hodi dezeñu sistema.
- Konfigura Rede
Iha fase ida ne’e
hakerek na’in halo instalasaun no konfigurasaun ba sistema rede husi ida por
ida atu nune’e sistema rede ne’ebé desenvolve bele asesu ba liña internet, karik loa ona hakerek na’in sei
kontinua dezenvolve firewall security ba rede wlan ne’ebé mak hakerek na’in
dezeñu tiha ona. uza routet mikrotik.
a.
Router Mikrotik
Router mikrotik mak hanesan sistema operaaun ba
komputador ne’ebé mak atu konfigura rede.
- Teste
Testing hanesan prosesu
ka métodu ida para hodi halo avaliasaun ba atributu
sira ne’ebé mak determina ona no responde ba nesesidade ka
resultadu ne’ebé ita hein, ho ida ne’e mak hakerek na’in halo testing ba sistema ne’ebé mak kria ona.
- Implementasaun
Implementasun mak
hanesan habelar aktividade ne’ebé fo prosesu interasun entre objetivu no asaun
ne’ebé konsege diak no presiza rede exekutivu, ho forma simplifika ida ne’ebé mak efektivu.
3.4 Planu Aktividade
Hamosu aktividade sira ne’ebé iha ona planu ho
orariu klaru no klean liu tan bele halo iha tabela matrizes aktividade nian mak
hanesan tuir mai ne’e :
Tabela
3.4.1 Aktividade Peskiza
Nú |
Atividade |
|
||||||||||||||||||||
Agustus 2020 |
Setembru 2020 |
Outubru 2020 |
Novembru 2020 |
|
||||||||||||||||||
|
|
I |
II |
III |
IV |
I |
II |
III |
IV |
I |
II |
III |
IV |
I |
II |
III |
IV |
|||||
1 |
Identifikasaun Problema |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
2 |
Rekolla Dadus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
3 |
Analiza Dadus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
4 |
Dezenu
Sistema |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
5 |
Topolojia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
6 |
Konfigura rede |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
7 |
Testing |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
8 |
Implementasaun |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
9 |
Remata |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||
|
[1] S. Kasus, W. W. Winarno, E. Pramono, and
L. Belakang, “IMPLEMENTASI JARINGAN ENTERPRISE UNTUK MENINGKATKAN AVAILABILITY
JARINGAN (Study Kasus di SMK N 2 Yogyakarta) Haryanto 1) , Wing Wahyu Winarno
2) , Eko Pramono 3),” vol. 3, 2017.
[2] S. Kosasi,
“ANALISIS PENERAPAN ARSITEKTUR WIRELESS LAN MENGGUNAKAN TOP DOWN APPROACH PADA
PT . TELKOM PONTIANAK,” pp. 26–42.
[3] A. Kusyanti, R. A. Setyawan, P. Studi, I.
Komputer, and U. Brawijaya, “AUDIT DAN INVESTIGASI SISTEM KEAMANAN JARINGAN
KOMPUTER DI LINGKUNGAN KAMPUS,” vol. 1, no. 1, pp. 14–17, 2014.
[4] A. D. A. N.
Perancangan, I. Wiguna, and W. Wijaya, “KRISTEN KETAPANG I DENGAN MENGGUNAKAN
MIKROTIK,” 2010.
[5] E. Purwanto,
“Implementasi Jaringan Hotspot Dengan Menggunakan Router Mikrotik Sebagai
Penunjang Pembelajaran,” J. Inf. Politek. Indonusa Surakarta, vol. 1, no. 2,
pp. 20–27, 2015.
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1 Antesedénsia
Desenvolvimentu teknologia
informasaun iha era globalizasaun mundu ohin loron nian, sai nesesidade ne’ebe
mak primeiru ba kada instituisaun no ema individual barak ba jerasaun iha
sekulu ida ne’e nian. Liu husi desenvolvimentu teknolojia informasaun hanesan
aspektu moris nian, no ajuda servisu teknolojia informasaun saida deit hodi
atinji sira nia presiza ida-idak nian. Tan ne’e teknolojia informasaun
konstitui elementu importante ne’ebe labele hafahe ho mundu ohin loron.
Dadus ne’ebe mak
loos sei fo rejultado ne’ebe mak boot iha instasia ruma, kuandu dadus nebe mak
durante ne’e ho konvensional, wainhira hetan problema ne’ebe mai husi ita ema. Tamba
ida ne’e presija kria fali sistema suporta informasaun ne’ebe mak halo dadus
ne’e ho efektivo no efesiensia, sistema ida ne’e tenki halo didiak par ikus mai bele aumenta ba
fatin nebe mak presija.
Sede
suku Caicoli hanesan Institusaun governo nian ida ne’ebe liu husi Ministeriu da
Administrasaun Estatal (MAE) hala’o nia knar, toma konta mos ba ema sira nebe
hakarak kaben no hetan ona rekoinesimentu hosi familia no autoridade lokal,
hodi bele halo ona deklarasun iha suku kona ba kasamentu tradisional. Nia modelu
mos atu hanesan ho sertidaun kasamentu igreija nian, servisu gere dadus kona ba
ema sira ne’ebe hakarak kaben no hetan deklarasun de kasamentu tradisional mak parte
secretariadu suku nian. Tuir observasaun nebe mak iha terenu servisu dadus
produz deklasaun de kasamentu tradisional iha fatin secretariadu suku Caicoli
nian, to’o agora sei manual hela , hanesan priense formulariu, rai arkivu sira
sei iha livru boot, no wainhira halo relatoriu la sistematiku tanba seidauk
iha sistema nebe mak diak atu ajuda parte sekretariadu suku nian atu halao
servisu rai dadus no halot dadus sira ho diak. Baseia ba observasaun ne’ebe
iha, mak autor iha hanoin ida atu halo
aplikasaun ida hodi prosesa dadus ne’ebe toma konta baa aktividade kasamentu tradisional
nian liu husi aplikasaun ne’ebe bele kolekta dadus kasamentu tradisional, fasilita
servisu sekretariadu suku nian nebe hodi bele halo arkivu, efetivu liu wainhira
atu bele halo karta deklarasaun ba kasamentu iha igreja.
Hare’e
ba problema sira ne’ebe deklara ona mak autor hakarak foti desizaun ida hodi
muda sistema nebe uluk manual ba konputerizasaun ho maneira offline utiliza programa PHP no MySQL
atu ajuda parte secretariadu suku nian wainhira halo arkivu, no relatoriu sira
ho sistematiku. ho apoiu husi sistema informátika ne’ebe mak diak, servisu sira
ho sistema ida ne’ebe uluk manual bele muda ba efisiente no efikas no mós
garante kualidade no fasil ba usa nain iha prosesu halot no rai dadus sira ne’e
ho diak.
1.2 Pergunta Peskiza
Tuir esplikasaun
ne’ebe mak esklarese ona iha leten, hamosu pergunta mak“Oinsa kria sistema informasaun konaba produz deklarasaun
kasamento tradisional iha sede suku Caicoli bazeadu iha Web ?”
1.3 Objetivu
Peskiza
Hodi bele resposta pergunta ne’ebe iha peskiza ida ne’e
ho nia objetivu mak hanesan atu kria sistema informasaun produz deklarasun kasamentu
tradisional iha sede suku Caicoli bazeadu iha Web.
1.4 Kontribuisaun
Peskiza
1.4.1
Kontribuisaun Teoria
Benefisiu hosi
teoria nian mak bele fó vantajen ba lee nain sira hodi foti referensia iha
livru ida neebe iha relasaun ho topiku neebe mak iha, liu-liu ba produs
sertidaun ruma utiliza web. Benefisiu ba hau henesan peskizador oinsa atu
espresa sai hau nia matenek neebe durante nee hau hetan iha prosesu
aprendijajen iha area siencia komputador DIT.
1.4.2
Kontribuisaun Pratika
Baseia ba peskiza
neebe hau halo iha sede suku Caicoli, espera katak liu husi programa neebe mak
hau kria bele fó benifisiu ba parte secretariadu suku nian, wainhira produs
deklarasaun kasamentu tradisional ho diak, no ajuda parte secretariadu suku
nian iha prosesu halot no rai dadus sira ne’e ho diak atu nune fasil ba sira
halo servisu resistu buka dadus lalais nomos hamenus tempu no la mosu duplikat.
No autor rasik atu pratika direitamente kona ba oinsa atu kria sistema ida.
KAPITULU
II
ESTUDU
LITERATURA
2.1
Teoria Fundamental
2.1.1
Sistema
Tuir matenek nain sira ne’ebé fó definisaun ba
sistema mak hanesan tuir mai nee:
Sistema fó nia definisaun
hanesan klibur hosi procedementu hodi atinge objetivu espesifiku
Ho
ida ne’e refere iha difinisaun hirak ne’ebe iha leten hetan nia definisaun
katak klibur elementu ne’ebe iha interasaun ba malu no iha relasaun ba malu
hodi halao servisu hamutuk hodi atu atinje objetivu ruma.
2.1.2
Definisaun Informasaun
Iha ideia matenek nain
balu balu hodi esplika definisaun mak hanesan tuir mai ne’e
Konstitui informasaun resultadu husi prosesamentu dadus hodi
sai modelu ne’ebe iha folin ba ida ne’ebe simu nia hodi fó modelu ba
akontesimento nebe real no uza hanesan azuda material hodi foti desisaun ruma.
Tanba ne’e informasaun mak resultadu husi prosesamentu dadus ne’ebe trata sai
modelu ne’ebe folin ba uza nain
Informasaun mak klibur faktu (dadus) ne’ebe organiza ho modelu
espesifiku atu nune’e sirabele iha signifikadu ba simu nain sira
Fontes husi informasaun mak dadus (data). Dadus mak realidade ne’ebe deskreve akontesimentu ruma no
unidade real. Eventu akontesimentu ruma mak iha tempu espesifiku. Unidade real
mak forma objetu hanesan fatin, objetu, no ema realmente iha no akontese.Entaun
informasaun mak realidade ne’ebe deskreve akontesimentu ruma no unidade real no
hodi prosesa sai modelu ba uza nain sira.
2.1.2.1
Kualidade Informasaun
Kualidade husi
informasaun Baseia ba kazu tolu(3)
1. Ezatu
(acurate)
Informasaun tenke livre hosi failãnsu no
labele hetan erru.Klaru refletu signifikadu.Informasaun tenke ezatu tanba hosi
fontes informasaun basimu nain posibilidade bele akontese perturbasaun (noice)
hodi estraga sistema hodi hakotu bele mos akontese falla liu tiha direita ba
hadia.
2. Pontual
(Timelines)
Signifika informasaun
ne’ebe maka’as iha simu na’in labele tarde. Informasaun ne’ebe mak utiliza
laiha tan valor. Tanba informasaun konstitui base hodi foti desizaun.
3. Relevente
(Relevant)
Informasaun refere iha
benefisiu ba uza na’in . Informasaun relevante kada ema ida ho ema seluk ne’ebe
la hanesan.
2.1.2.2 Valor Informasaun
Valor husi
informasaun (value information)
determina hosi parte rua, mak hetan benefisiu ho folin. Informasaun ruma bele hatete fo valor maka
benefisiu liu no efetivu kompara ho folin
ne’ebe hetan, atu nune’e labele
permiti no difisil hodi halo ligasaun ba parte informasaun ruma inportante ho folin hadia, tanba parte ida
ne’e informasaun desfruta labele estima atu hanesan ho nia benefisiu ho valor
folin nian, maibe hetan mos estimadu ho valor efetivu. Tetu valor informasaun
baibain relasiona ho valor analiza cost effectiveness ou cost benefit.
Informasaun ruma
hatete fo valor bainhira iha benefisiu efetivu liu kompara ho folin atu hetan
nia no parsial bo’ot ba informasaun labele estima nia benefisiu ho folin, maibe
estima nia valor efektivu
2.1.2.3
Definisaun Sistema Informasaun
Sistema
informasaun mak sistema ida iha organizasaun ne’ebe hasoru nesesidade prosesu
transaksaun loro-loron, hodi suporta operasaun, lisan administrativu no
estratejia aktividade hosi organizasaun ruma no fornesimentu ba fatin
espesifiku ho relatorio ne’ebe presiza
Sistema informasaun konstitui
komponente ne’ebe mai hosi ema, teknologia informasaun, no procedementu ne’ebe prosesa
servisu, rai, analiza, no propagasaun informasaun hodi atinje objetivu
Sistema informasaun mak sistema ida
ne’ebe iha organizasaun ne’ebe hasoru necesidade hodi procesa transaksaun
lor-loron nebe suporta funsaun operasaun organizasaun ho modelu administrativu
ho strategia servisu hosi organizasaun hodi fornese ba parte espesifiku iha
liur ho relatorio ne’ebe presiza
Baseia ba idea husi matenek na’in
sira ne’ebe estabelece ona foti deit nia konkluzaun katak, sistema informasaun
mak sistema ne’ebe konsiste hosi kolesaun, inklusaun, procesa data.
Armazenamentu, prosesamentu, kontrola no relata atu nune’e bele hetan
informasaun ne’ebe suporta hodi foti desizaun iha organizasaun ida nian hodi
hetan nia objetivu.
2.1.3 Konseptu Baziku Analiza
Sistema
Analiza sistema mak negosiasaun hodi hare kestaun tomak iha kontestu,
peskijamente sistematika sistema no kriteria hodi efetivu sistema. no bele mos
hodi avalia opsaun efetivu.
Analiza sistema tabelen tebes ba sistema
teoria jeral hanesan platform konseptual ida. Objetivu mak atu hadia
hanesan funsaun ida ne’ebe halao iha sistema ida nia laran atu nune’e bele efisiente, hodi muda sistema ne’ebe mak la’o hela, kria ka troka output
ne’ebe mak uza, hodi atinje metas ne’ebe mak hanesan ho dispozitivus input
seluk (bele mos halo simples no interativu) ka troka halo hanesan
Analiza sistema nia definisaun katak hamenus hosi sistema informasaun
tomak ne’ebe mak iha komponente nia laran ho nia objetivu hodi fo definisaun no
evaluasaun ba erru. Oportunidade bareira ne’ebe mak akontese iha necesidade
espera atu nune’e hodi sujere atu hadia
Baseia ba matenek na’in sira nia
ideia ne’ebe konsiste iha leten bele foti nia rezumu katak analiza sistema mak
parte ida ne’ebe hala’o atu hare naksalak ne’ebe akontese no fasilita atu
hala’o parte tuir mai mak parte kria sistema.
2.1.3.1 Funsaun Analiza Sistema
Iha
mos funsaun analiza sistema hanesan tuir mai ne’e
1. Hodi
define naksalak necesidade ba uza na’in (user)
2. Esplika
ho maneira mahedik fisiku ne’ebe mak tenki alkansa reuni necesidade uza na’ain.
3. Hili
alternativu metode hodi resolve naksalak ne’ebe nato’on.
4. Planeia
no aplika hodi kria sistema. Iha papel ka funsaun ikus mak analiza sistema
konstitui planu atu kria sistema. Iha papel ka funsaun ikus mak analiza sistema
konstitui planu atu kria sistema ne’ebe aseita hotu hosi uza na’in.
2.1.3.2 Parte Analiza Sistema
Parte analiza sistema konstitui
parte ne’ebe kritiku no importante tebes, tanba naksalak iha laran parte ida
ne’e kauza mos hosi naksala iha parte tuir mai. Parte baziku ne’ebe tenki
hala’o hosi ema ne’ebe analiza sistema, entre hirak ne’e
1. Identify, ne mak prosesu
ne’ebe hala’o hodi define naksala. Define atu hatene naksala konstitui pasu
primeiru atu halo mak iha parte analiza. Problema define hetan hanesan pergunta
ne’ebe hakarak atu resolve. Problema ida ne’e kauza mahedik hosi sistema ne’ebe
labele alkansa.
2.
Understand,
ne’e mak atu komprend servisu ne’ebe iha, ida ne’e hala’o hodi analiza maneira
servisu ho sistema ne’ebe la’o. Pasu ida ne’e hala’o hodi aprende ho maneira
detallu oinsa sistema ne’ebe iha bele halo operasaun.
3.
Analyze,
ne’e mak halao hodi analiza ba sistema. Pasu ida ne’e hala’o bazeia ba data
ne’ebe hetan hosi resultadu ne’ebe mak hala’o.
4.
Report,
ne’e mak halo relatorio hosi resultadu analiza ne’ebe mak hala’o iha oras
inportante.
2.1.4 Definisaun Produz Deklarasaun Kasamentu Tradisional
Tuir konstituisaun RDTL artigu 39 Kasamentu
hatuur iha ema feto no mane sira nia hakarak rasik no iha sira na’in rua nia
direitu hanesan , tuir lei haruka. Produz deklarasaun kasamentu tradisional liu
husi ministerio Administrasaun Estatal (MAE) fo konpetensia tomak ba autoridade
lokal sira hodi produz karta deklarasun kasamentu tradisional ida, ba populasaun sira nebe mak seidauk kaben,
liu husi deklarasaun ida ne’e bele fasilita komunidade sira ne’e wainhira trata dukumentus ruma ou hakarak
kaben iha igreija.
2.1.5 Instrumentu Azuda Hodi Azuda Kria Sistema
Kria sistema hetan material hodi azuda atu
halo Kaman iha kria sistema ne’e. Material kria sistema refere ,entre hirak
ne’e:
1.
Diagrama
Kontestu
Diagrama Kontestu ka kontestu
diagram katak area simples ida ne’ebe fo imajen kona ba relasaun entre entidade
liur, tama, sai hosi sistema.
2.
Data
Flow Diagram (DFD)
DFD hanesan modelu
sistema atu deskreve sistema distribuisaun ba informasaun ne'ebé ki'ik liu.Ida
neʼe bele konklui hosi definisaun iha leten ne'ebé (DFD) mak ekipamentu sira ne'ebé
serve atu esplika ho detallu kona ba sistema hanesan rede inter relasaun ho funsaun ba malu hodi hatudu off
no bainhira dadus sei rai iha armazenamentu
DFD
iha símbolu oin-oin ne'ebé uza mak hanesan tuir mai nee:
1.
Entidade Esternal
Entidade esternal hanesan entidade ida
(entity) iha ambiente la tama iha sistema ida ne'ebé bele sai ema ida,
organizasaun ka sistema sira seluk ne'ebé mak iha ambiente esterna ne'ebé fo
sujestaun ka simu rezultadus hosi sistema.
2. Liña Dadus
Liña
Dadus iha DFD husi símbolu rama ambon ida.
Movimentu
dadus sira ne'e mai entre prosesu, dadus loja ne’e no unidade esternal. Liña
dadus ne'e hatudu liña husi dadus ne'ebé bele input ba sistema ka rezultadu
husi sistema ne'e.
3. Prosesu
Prosesu hatudu katak parte sira
ne'ebé converte sujestaun ba nian, ne'ebé hatudu sujestaun oinsá ida ka liu sei
hakfilak ba produtu sira ne'ebé oin-oin. Prosesu ida-idak iha naran ida, naran
prosesu ida ne'e hatudu prosesu saida mak iha prosesu nia laran.
4. Salva
Dadus (Data Store)
Salva Dadus (Data Store) ida ne'e
hatama dadus ne'ebé bele sai nu'udar arkivu ka banku dadus nian sira iha
sistema ida ne’ebe uza surat tahan.
Tabela
2.1 : Simbolu Data Flow Diagrama(DFD)
Simbolu |
Kompriensaun |
Informasaun |
|
Entidade |
Entidade mak ida ne’ebe iha sistema
nia liur ne’ebe fo dadus ba sistema ka simu informasaun hosi sistema. |
|
Liña Dadus |
Liña dadus fo dezenhu liña dadus
hosi entidade ida ba entidade seluk. |
|
Prosesu |
Prosesu fo imaginasaun saida mak
ita atu halo iha sistema. Nia funsaun hodi transforma dadus ida ou rua hatama
atu hasai dadus tuir ita nia necesidade. |
|
Rai Dadus |
Rai Dadus mak fatin ne’ebe ita uza
hodi rai dadus ne’ebe foti ka haruka dadus ba dadus seluk. |
2.1.6 Personal Home Page (PHP)
PHP
liafuan badak husi Personal Home Page ne’ebe
usa hanesan lian Script Server side nebee
aumenta iha HTML. Husi PHP bele halo aplikasaun ida nebee bele halo integrasaun
iha HTML hodi nunee pajina web sei la estatiku maibe sei sai dinamiku. Lalaok server side mak servisu script nebee
halo iha server no depois nia resultadu sei hatoo ba browser.
2.1.7 My Structured Query Language (MySQL)
MySQL sai
hanesan RDBMS (Relational Database
Manegament Sistem) server. RDBMS hanesan programasaun ida nebee bele fo
permite ba user base de dadus atu halo, prosesu no bele usa dadus ba iha modelu
rasional. Ho ida nee, tabela sira nebe iha base de dadus iha relasaun entre
tabela ida ho tabela sira seluk (Madcoms, 2002).
MySQL mak programa database server
neebe iha kapasidade atu simu no haruka sai data ho lalais, multi user, no mos
bele bele usa estandarte kumandu SQL. MySQL konstitui free Software iha lisensi GNU/GPL (General PublikLicense)
2.1.8 Xampp
Xampp
hanesan pakote ida husi PHP no MySQL nebe bazeia ba open source, nebe usa henesan tool
atu azuda hodi halo desenvolve aplikasaun bazeia PHP. Xampp mos kombina ho
pakote software balun nebe diferente
nebe iha pakote ida nia laran
2.1.9 Metodu Dezenvolve Sistema
Metode Rapid
Application Development (RAD) Mak hanesan metodu dezenvolve ida husi sistema
informasaun nebe’e halao sistema iha tempu badak nia laran
Imajen 2.1 Metodu
RAD (Kendall, 2010)
Metodu Rapid Application Development (RAD). Iha faze tolu nebe’e iha modelu
RAD nia laran inkluimos analizador no user iha etapa avaliasaun, dezenhu no
implementasaun. Faze tolu mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Nesesidade
no Planu (Requirement Planing)
Iha faze ne’e user no analizador sei hasoru malu atu halo identifika ba
objetivu husi aplikasaun, sistema no halo identifikasaun ba nesesidade hus iinformasaun
hodi atinji objetivu.
2.
RAD
Dezenhu Workshop (RAD Design Workshop)
Iha faze ne’ehusi parte user no analizador komesa halo dezenhu ba
sistema nebe’eplanuona. Design Workshop mos fahe ba parte (2) mak hanesan:
-
Servisu
hamutuk ho user hodi dezenhu sistema, nee katak servisu hamutuk ho user atu
dezenhu sistema nebe mak planu tiha ona.
-
Kria
sistema, nee katak komesa kria ona sistema nee tuir nia dezenhu nebe mak planu
tiha ona.
3. Implementasaun
(Implementation)
Depois dezenhu sistema
ne’e konkorda ona husi parte user no analizador,iha faze ne’e kedas programmer dezenvolve sistema sai programa ida.
2.2 Peskiza Anterior/ Literature
Review
Sistem
informasi pendataan nikah pada gereja katolik Imakulada Conceicão Maubisse
berbasis web, metodologia foti dadus nia uza metode tolu mak hanesan, estudu
literatura,observasaun no intervista. Resultadu
peskiza atu foti deit rezumu katak sistema rejistu kasamentu iha
igreja parokia Maubisse ne’e bele fo
fasilitas iha prosesu rejistu kajamentu atu nune’e admin sira bele hare mudansa
iha parte administrasaun ho diak.
Sistema halo dadus ou rai dadus
kaben nian bele fo atendimentu foun ba ema sira nebe hakarak kaben ho rejistu liu
hosi web atu truka sistema nebe’e mak sei manual hanesan makina eskrita
Sistem pencatatan pernikahan pada
kantor urusan agama(kua) kecamatan
Karanganyar kabupaten KARANGANYAR, metodologia foti dadus nia usa metode tolu mak
hanesan, observasaun,estudu literatura no intervista. Resultadu peskiza atu
foti deit rezumu katak ho esplikasun sistema registu kajamentu iha KUA
Kecamatan Karangayar,maka defisil atu foti dadus ne’ebe mak kleur, ne’ebe
sei usa sistema manual bele rejolve ho
sistema terkomputerisasi mak agora ne’e usa ba rejistu kazamentu liliu ba tempu
ho forsa servisu atu nune resultadu efisiensia no optmal.
Sistema rejistu
kazamentu ne’ebe halo, tuir dadus original hanesan aplika hosi KUA Kecamatan
Karangayar mak depois implementa tuir programa aplikasaun atu prosesu registu
kasamentu iha KUA Kecamatan Karangayar ne’ebe halo hanesan dadus original
ne’ebe mak sai jerarlmante usa sistema informasaun ne’ebe efetivu no efisiensia
liu sukat ho metode manual
Sistem informasi pendaftaran pernikahan pada kantor urusan agama (kua)
kecamatan Tulakan, metodologia foti dadus nia usa metode tolu mak hanesan,
observasaun,estudu literatura no intervista. Resultadu peskiza atu foti deit
rezumu katak sistema informasaun rejistu kajamentu halo hosi usa bahasa
pemrograman hanesan PHP ho database MySQL. Sistema informasaun ne’e nia modelu
halaman web no bele loke no usa web browser.
Ho presensa sistema
informasaun registu kajamentu ne’e fasil ba buka dadus ho fasil, no halo
relatoriu mos lalais liu no fo sai dadus nebe akurat
KAPITULU III
METEDOLOJIA PESKIZA
3.1
Fatin no Tempu Peskiza
Fatin nebe’e atu halo peskiza ba maka
iha Sede suku Caicoli Postu Administrativu Vera Cruz Municipio
Dili, Timor Leste. Tempu Peskiza sei hala’o durante fulan nen (7) nia
laran, hahu husi fulan Fevereiru 2017 to’o fulan Agustu 2017, atu hatene klean orariu planu peskiza nian bele hare iha
tabela 3.4.
3.2. Dezenhu Peskiza
Iha prosesu halao peskiza
ne’e iha dezenhu peskiza nebee hakerek nain uja hodi akumula dadus mak
hanesan :
3.2.1 Tekniku
Foti Dadus
Tekniku foti dadus ne’ebe autor utiliza hodi hala’o peskiza mak hanesan
:
1. Observasaun
Observasaun Autor sei tun no halo peskiza
diretamente iha secretariadu suku Caicoli nian hodi bele hatene kona ba
problema saida mak parte sekretariadu suku nian hasoru dau daun liu-liu
wainhira produz deklarasaun kasamentu tradisional.
2. Intervista
intervista
Autor sei halo intervista direitamente ho parte secretariadu suku
Caicoli nian hodi husu pergunta no hatan resposta direitamente husi parte
secetariadu suku nian kona ba lalaok no servisu nebe durante nee halao iha
fatin refere, wainhira produz deklarasaun kasamentu tradisional.
3. Estudu
literatura
Hala’o hodi lee no estuda livru
ne’ebe iha relasaun ho problema refere, nomos buka no estuda husi journal no
media internet atu hare referensia iha internet atu sai hanesan fontes ida par
hodi kria sistema ida ne’e.
3.2.2 Medelu Dezenvolve Sistema nebee utiliza mak Rapid Application Development (RAD)
Iha faze tolu nebee modelu RAD utiliza mak hanesan tuir mai nee:
Requirements Planning (Planu Nesesidade), RAD Design Workshop
(RAD Dezenyu Wokshop) no Implementation (Implementasaun).
1.
Requirement Planing (Nesesidade no Planu)
Iha faze nee nesesidades nebee presiza mak hanesan
tuir mai nee : Hardware, Software, Brainware no Nescesidades dadus.
1) Hardware
Komponente hardware sira nebe presiza hodi hari sistema nee mak hanesan iha
tabela 3.1 tuir mai nee :
Tabela 3.1 Hardware
(Perankat Keras)
No. |
Naran |
Deskripsaun |
1 |
Laptop Acer |
Intel®
Celeron® CPU N2820 @ 2,13GHz 2,13 GHz |
2 |
Memory
(RAM) |
2
GB |
3 |
HARD DISK |
500 GB |
4 |
System Type |
64 bit Operating System |
5 |
Operating System |
Windows 8 Ultimate |
2)
Software
Software
sira nebee presiza iha dezenyu sitema nee mak hanesan iha tabela 3.2 tuir mai
nee:
Tabela 3.2 : Software (Perankat
Lunak)
No |
Software |
Funsaun |
1 |
Microsoft
Windows 8 |
Sistema
Operasaun |
2 |
PHP&MySQL server versi 5.5.9
5.5.9 |
Database Server |
3 |
Notepad ++ |
Lingua
Programasaun |
4 |
Microsoft
Visio 2007 |
Hodi Bele Dezenhu Arsitektura |
5 |
Mozila Firefox |
Atu loading no tama ba database |
6 |
Xampp versi
1.7.1 |
Web server |
3) Brainware
Brainware mak hanesan serbisu profesionais
sira nebee uza sistema nee mak hanesan
iha tabela 3.3 tuir mai nee :
No |
Brainware |
Funsaun |
1 |
Administrator / secretariado Suku |
Administrator/secretariado
suku nia servisu mak sei hatama, hadia no hamos dadus, no kontrola sistema
hotu |
Tabela 3.3 : Brainware
(Pengguna)
4) Nesesidade
Dadus
Dadus nebee sei presiza wainhira kria
sistema mak hanesan tuir mai nee : Dadus admin, Dadus aldeia, Dadus suku, Dadus
posto administrativu, Dadus municipiu, Dadus comunidade, Dadus testamunhia,
Dadus autoridade
lokal no Dadus deklarasaun.
2. RAD Dezenhu Workshop (RAD Design Workshop)
Iha faze ne’e husi parte
user no analizador komesa halo dezenhu ba sistema nebe’e planu ona. Design
Workshop mos fahe ba parte (2) mak hanesan -
Servisu hamutuk ho user
hodi dezenhu sistema ne’be usa hanesan: arsitrktura
sistema, Diagrama context, DFD, Strutura tabela, relasaun tabela no Simulasun. nee katak servisu
hamutuk ho user atu dezenhu sistema
nebe mak planu tiha ona.
- Kria
sistema, nee katak komesa kria ona sistema nee tuir nia dezenhu nebe
mak planu tiha ona.
3. Implementasaun (Implementation)
Iha faze nee sei halo implementasaun rezultadu husi sistema
nebee mak kria tiha ona.
3.3
Arsitektura Sistema
Planeamentu arsitektura sistema kompostu husi
komponente tolu (3) mak hanesan : Administrator, Printer no Server haree
iha imajen 3.1.
Imajen 3.1 Arsitektura sistema
Haree
ba imajen 3.1 nebee mak iha leten justifika ona arsitektura sistema nebee mak
iha :
1. Administrator
nia funsaun mak oinsa atu hatama dadus, haree dadus, troka dadus, hamoos dadus
no halao kontrolu ba dadus.
2. Server
sai hanesan fatin ida nunee bele utiliza hodi rai dadus.
3. Printer nia
funsaun hodi print sai relatoriu sira no deklarasaun kasamentu trdisional.
3.4 Analiza Sistema
Kria
aplikasaun sistema informasaun produz deklarasaun de kasamentu tradisional iha
sede suku Caicoli hahu hosi kria sistema. Dezeña sistema ne’e objetivu hodi
termina kria aplikasaun produz deklarasaun de kasamentu tradisional. Kria hahu
ho (Diagram Context), DFD (Data Flow Diagram), Strutura tabela,
Relasaun tabela no Simulasaun.
3.4.1 Diagrama Kontestu
Diagrama ba kontestu ne ' e hanesan
deskripsaun ida kona ba instalasaun ka sistema hanesan sírkulu ida ne'ebé fó
prosesu ida hodi deskreve konaba sistema ida ne'e liga ba entidade sira ne'ebé
liur ou seluk. Diagrama kontestu ba sistema informasaun Produz deklarasaun kasamentu tradisional iha
sede suku Caicoli mak hanesan tuir mai
ne'e:
Imagen 3.2 : Diagrama
Kontestu
3.5.2 Diagram DFD Nivel 0
Diagrama Nivel 0
DFD kria hosi kontestu ne'ebé iha prosesu tiha ona liu husi sub-prosessu ba
prosesu nebee detallu liu. Bele esplika katak nivel DFD 0 kompostu hosi prosesu
tolu mak hanesan,prosesu kaptasaun/fotidadus, prosesu haree dadus, no prosesu
aprezenta relatóriu dadus. Bele hare’e iha imajen 3.3
Imagen 3.3 : Diagrama Nivel 0
3.5.3
Diagrama DFD Level 1
Husi
diagrama kontestu nebe halo tiha ona, hare husi DFD level 1 iha processu 3 mak
hanesan processu hola dadus, hare dadus, no relatoriu dadus mak hanesan tuir
mai nee :
1.
DFD
Nivel 1 Prosesu kaptasaun dadus
DFD Nivel 1
prosesu 1 se esplika liu tan ho detallu iha elaborasaun kona ba nivel 0. Neʼe
mak atu halo prosesamentu ba dadus ne'ebé eziste iha sistema informasaun produz
deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, ne'ebé bele haree iha
imajen 3.4.
Imajen 3.4 Diagrama Nivel 1 Prosesu 1.1 Hatama Dadus
2.
DFD
Nivel 1 Prosesu haree Dadus
DFD Nivel 1
prosesu 2 haree dadus mak elaborasaun ida ne'ebé detallu kona ba nivel 0.
Liu-liu atu bele haree dadus sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu
tradisional iha sede suku Caicoli, ne'ebé bele haree iha imajen 3.5.
Imajen 3.4 Diagrama Nivel 1 Prosesu 1.2 Prosesa hare
Dadus
3.5.4 DFD Nivel 1 Prosesu Dadus Relatóriu
DFD
Nivel 1 prosesu dadus relatóriu elaborasaun ida ne'ebé detallu kona ba nivel
dadus 0. Neʼe mak atu aprezenta relatóriu dadus sistema informasaun produs
deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, ne'ebé bele haree iha
imajen 3.6.
Imajen
3.6 Diagrama Nivel 1 Prosesu 1.3 Prosesa Relatoriu Dadus
3.5 FORMA TABELA DADUS
Sistema
informasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli, iha
Tabela 9 mak hanesan :
1. Tabela
Admin
2. Tabela
Aldeia
3. Tabela
Suku
4. Tabela
Postu Administrativo
5. Tabela
Municipio
6. Tabela
Komunidade
7. Tabela
Testamunha
8. Tabela
Autoridade Lokal
9. Tabela
Deklarasaun
3.5.1 ESTRUTURA TABELA
1.
Tabela
Admin
Tabela
Admin ninia field mak hanesan id_admin,
username ho password1. Processu
nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (simpan)
ba tabela Admin. Bele hare iha tabela 3.5.
Tabela 3.5 : Estrutura Tabela Admin
No |
Naran
Field |
Tipu
Field |
Medida
Field |
Deskripsaun |
1 |
id_admin |
Int |
5 |
Id
admin |
1 |
username |
Varchar |
20 |
Username |
2 |
password1 |
Varchar |
10 |
Password1 |
2. Tabela Aldeia
Tabela
Aldeia ninia field mak hanesan id_aldeia,
naran. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela Aldeia. Indeks ba
tabela Aldeia mak field id_Aldeia
nebe uza hodi kontrola akurasi ba
dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus
nia laran sei maneja husi dadus aldeia, nebe tuir mai sei processa hosi sistema
no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.6 .
Tabela 3.6: Estrutura Tabela Aldeia
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_aldeia |
Int |
5 |
Id Aldeia |
2 |
naran |
Varchar |
100 |
Naran |
3.
Tabela Suku
Tabela suku ninia field mak hanesan id_suku,
id_posto_administrativo ho naran. Processu nebe akontese ba
sistema ida nee sei rai (disimpan) ba
tabela suku. Indeks ba tabela suku mak field
id_suku nebe uza hodi kontrola akurasi
ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela
dadus nia laran sei maneja husi dadus suku, nebe tuir mai sei processa hosi
sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.7 .
Tabela
3.7: Estrutura Tabela Suku
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_suku |
Int |
5 |
Id Suku |
2 |
id_posto_administrativu |
Int |
5 |
Id Posto Administrativu |
3 |
Naran |
Varchar |
100 |
Naran |
4. Tabela Posto Administrativu
Tabela postu administrativu ninia field mak hanesan id_posto_ administrative,
id_municipiu no naran. Processu
nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan)
ba tabela mak t_postu_administrativo. Indeks ba tabela posto administrativu mak
field id_posto administrativu nebe
uza hodi kontrola akurasi ba dadus
nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia
laran sei maneja husi dadus posto administrativu nebe tuir mai sei processa
husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.8.
Tabela 3.8:
Estrutura Tabela Postu Administrativo
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_posto_administrativu |
Int |
5 |
Id
Postu Administrativu |
2 |
id_municipiu |
Int |
5 |
Id Municipiu |
3 |
naran |
Varchar |
100 |
Naran |
5.
Tabela Municipio
Tabela Municipio ninia field mak hanesan id_municipiu no naran. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela municipio. Indeks ba tabela municipio mak field id_municipio nebe uza hodi
kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba
tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei
maneja husi dadus municipio nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai
informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.9
Tabela 3.9: Estrutura Tabela Municipiu
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_municipiu |
Int |
5 |
Id Municipio |
2 |
naran |
Varchar |
100 |
Naran |
6. Tabela Comunidade
Tabela
komunidade ninia field mak hanesan
id_comunidade, nome_kompleto, data_do_nascimento, sexo, estado_civil,
profissao, filho_a_de, e_de, titular_do_cartao_eleitoral, naturalidade,
id_aldeia no id_suku. Processu
nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan)
ba tabela comunidade. Indeks ba tabela comunidade mak field id_comunidade nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele duplikasaun.
Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus comunidade nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai
informasaun ka relatoriu. Bele haree iha tabela 3.10.
Tabela 3.10:
Estrutura Tabela Comunidade
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_comunidade |
Int |
5 |
Id Comunidade |
2 |
nome_kompleto |
Varchar |
10 |
Nome Completo |
3 |
data_do_nacsimento |
Varchar |
100 |
Data do Nacsimento |
4 |
Sexo |
Varchar |
5 |
Sexo |
5 |
estado_civil |
Varchar |
15 |
Estado_Civil |
5 |
Profissao |
Varchar |
50 |
Profissao |
6 |
filho_a_de |
Varchar |
100 |
Filho a de |
7 |
e_de |
Varchar |
100 |
E de |
8 |
titular_do_crtao_eleitoral |
Varchar |
20 |
Titular do Cartao Eleitoral |
9 |
Naturalidade |
Varchar |
50 |
Naturalidade |
10 |
id_aldeia |
Int |
5 |
Id Aldeia |
11 |
Id_suku |
Int |
5 |
Id Suku |
7. Tabela Testamunhia
Tabela testamunhia ninia field mak hanesan id_testamunhia, naran testamunhia_hosi_mane
no naran testamunhia_hosi_feto. Processu
nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan)
ba tabela testamunhia. Indeks ba tabela testamunhia mak field id_testamunhia nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele
duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus testamunhia nebe
tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree
iha tabela 3.11.
Tabela
3.11: Estrutura Tabela Testamunhia
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_testamunhia |
Int |
5 |
Id testamunha |
2 |
naran_testamunhia_hosi _mane |
Varchar |
200 |
Naran testamunhia hosi mane |
3 |
naran_testamunhia__hosi_feto |
Varchar |
200 |
Naran testamunhia hosi feto |
8. Tabela Autoridade
Lokal
Tabela autoridade lokal ninia field mak hanesan id_autoridade_lokal,
naran_chefi_do_suco no naran chefi_de_aldeia. Processu nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan) ba tabela autoridade_lokal.
Indeks ba tabela autoridade lokal mak field
id_autoridade_lokal nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele
duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus autoridade lokal
nebe tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele
haree iha tabela 3.12.
Tabela 3.12:
Estrutura Tabela Autoridade Lokal
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_autoridade_lokal |
Int |
5 |
Id autoridade local |
2 |
naran_chefi_do_suco |
Varchar |
40 |
Naran chefi do Suco |
3 |
naran_chefi_de_aldeia |
Varchar |
40 |
Naran chefi de Aldeia |
9. Tabela Deklarasaun
Tabela
deklarasaun ninia field mak hanesan
id_deklarasaun, no_ref, data, fulan, tinan, id_comunidade, id_comunidade1, id_testamunhia,
no id_autoridade_lokal. Processu
nebe akontese ba sistema ida nee sei rai (disimpan)
ba tabela deklarasaun. Indeks ba tabela deklarasaun mak field id_ deklarasaun nebe uza hodi kontrola akurasi ba dadus nebe rai ba tabela atu nunee dadus la bele
duplikasaun. Iha tabela dadus nia laran sei maneja husi dadus deklarasaun nebe
tuir mai sei processa husi sistema no sai informasaun ka relatoriu. Bele haree
iha tabela 3.13.
Tabela 3.13: Estrutura Tabela deklarasaun
No |
Naran Field |
Tipu Field |
Medida Field |
Deskripsaun |
1 |
id_deklarasaun |
Int |
5 |
Id Deklarasaun |
2 |
no_ref |
Int |
20 |
No Ref |
3 |
data |
Varchar |
10 |
Data |
4 |
fulan |
Varchar |
20 |
Fulan |
5. |
tinan |
Varchar |
100 |
Tinan |
6 |
id_comunidade |
Int |
5 |
Id Comunidade |
7 |
id_comunidade1 |
Int |
5 |
Id Comunidade1 |
8 |
id_testamunhia |
Int |
5 |
Id Testamunhia |
9 |
id_autoridade_lokal |
Int |
11 |
Id Autoridade_Lokal |
3.6
RELASAUN TABELA
Processu relasaun tabela hanesan grupu dadus no sai tabela sira nebe
hatudu entidade no nia relasaun nebe funsiona atu acessu item dadus nune mos baze dadus sei halo modifikasaun ho fasil.
Processu ida nee presija atu organizadu fila fali file ida ho elementu grupu nebe repete hela deit. Relasaun tabela
ba sistema ida nee bele hare iha imajen 3.8.
Imajen
3.8 : Relasaun Tabela
3.7 Simulasaun
Tuir
mai konstitui forma dezeñu aplikasaun produz deklarasaun kasamentu tradisional iha sede suku Caicoli.
1.
Login Admin
Fó sai dezeñu forma login admin bele hare iha imajen 3.9
Imajen
3.9 Login Admin
2. Pajina Menu Home
Fo sai dezeñu forma menu home bele hare iha imajen 3.10
Imajen 3.10 Menu Home
3.
Pajina Hare dadus Admin
Fo sai dezeñu forma hree dadus admin
bele hare iha imajen 3.11
Imajen
3.11 Hare dadus admin
4.
Pajina Hadia dadus Admin
Fo sai dezeñu forma hadia dadus admin bele hare iha imajen 3.12
Imajen 3.12 Hadia dadus admin
5.
Pajina Haree dadus Aldeia
Fo
sai dezeñu forma haree dadus aldeia bele
hare iha imajen 3.13
Imajen
3.13 Haree dadus Aldeia
6. Pajina Aumenta dadus Aldeia
Fo sai dezeñu forma aumenta dadus aldeia
bele hare iha imajen 3.14
Imajen 3.14 Aumenta
dadus aldeia
6. Pajina Hadia dadus Aldeia
Fo sai dezeñu forma hadia dadus aldeia bele hare iha imajen 3.14
Imagen 3.14 hadia dadus Aldeia
7. Pajina haree dadus Suku
Fo sai dezeñu forma haree dadus suku bele hare iha imajen 3.15
Imajen 3.15 Haree dadus Suku
8. Pajina aumenta dadus Suku
Fo sai dezeñu forma aumenta dadus suku bele hare iha imajen 3.16
Imajen
3.16 Aumenta dadus suku
9. Pajina Hadia dadus Suku
Fo sai dezeñu forma hadia dadus suku bele hare iha imajen 3.17
Imajen
3.17 Hadia dadus suku
9. Pajina Haree dadus Posto Administrativu
Fo sai dezeñu forma haree dadus posto administrativu bele hare
iha imajen 3.18
Imajen
3.18 haree dadus posto administrativu
10. Pajina Aumenta dadus Posto Administrativu
Fo sai dezeñu forma aumenta dadus posto administrativu bele hare iha imajen 3.19
Imajen 3.19 Aumenta dadus posto
administrativu
11. Pajina Hadia dadus Posto Administrativu
Fo
sai dezeñu forma hadia dadus posto
administrativu bele hare iha imajen
3.20
Imajen 3.20 Hadia dadus posto administrativu
12. Pajina Haree dadus municipiu
Fo
sai dezeñu forma haree dadus municipio
bele hare iha imajen 3.21
Imajen 3.21 Haree dadus municipiu
13. Pajina Aumenta dadus municipiu
Fo
sai dezeñu forma Aumenta dadus municipio
bele hare iha imajen 3.22
Imajen 3.22
aumenta dadus municipiu
14.
Pajina Hadia dadus municipiu
Fo
sai dezeñu forma Hadia dadus municipio
bele hare iha imajen 3.23
Imajen
3.23 Hadia dadus municipiu
15. Pajina Haree dadus Comunidade
Fo
sai dezeñu forma Haree dadus comunidade
bele hare iha imajen 3.24
Imajen
3.24 Haree dadus comunidade
15. Pajina Aumenta dadus Comunidade
Fo
sai dezeñu forma Aumenta dadus
comunidade bele hare iha imajen 3.25
Imajen 3.25 Aumenta
dadus comunidade
16. Pajina
Hadia dadus Comunidade
Fo
sai dezeñu forma Hadia dadus comunidade
bele hare iha imajen 3.26
Imajen 3.27
Hadia dadus Comunidade
17. Pajina Haree dadus Testamunhia
Fo
sai dezeñu forma Haree dadus testamunhia
bele hare iha imajen 3.27
Imajen 3.27 Haree dadus testamunhia
17. Pajina Haree dadus Testamunhia
Fo
sai dezeñu forma Haree dadus testamunhia
bele hare iha imajen 3.28
Imajen
3.28 Aumenta dadus testamunhia
18. Pajina Hadia dadus Testamunhia
Fo
sai dezeñu forma Hadia dadus testamunhia
bele hare iha imajen 3.29
Imajen 3.29 Hadia
dadus testamunhia
18. Pajina Haree dadus Autoridade lokal
Fo
sai dezeñu forma Haree dadus Autoridade
lokal bele hare iha imajen 3.30
Imajen 3.30 Haree dadus autoridade lokal
19. Pajina Aumenta dadus Autoridade lokal
Fo
sai dezeñu forma Aumenta dadus
Autoridade lokal bele hare iha imajen 3.31
Imajen 3.31
Aumenta dadus autoridade local
20. Pajina Hadia dadus Autoridade lokal
Fo
sai dezeñu forma Hadia dadus Autoridade
lokal bele hare iha imajen 3.31
Imajen 3.31 Hadia dadus
autoridade lokal
21. Pajina Haree dadus Deklarasaun
Fo
sai dezeñu forma Haree dadus Deklarasaun
bele hare iha imajen 3.32
Imajen 3.32 Haree dadus deklarasaun
22. Pajina Aumenta dadus Deklarasaun
Fo
sai dezeñu forma Aumenta dadus
Deklarasaun bele hare iha imajen 3.33
Imajen
3.33 Aumenta dadus deklarasaun
23. Pajina Hadia dadus Deklarasaun
Fo
sai dezeñu forma Hadia dadus Deklarasaun
bele hare iha imajen 3.34
Imajen
3.34 Hadia daudus deklarasaun
24. Fosai ou output deklarasaun
Fo
sai dezeñu forma output dadus
Deklarasaun bele hare iha imajen 3.35
Imajen 3.35 Fosai Deklarasaun kasamentu
Tradisional
25.
Fosai Relatoriu deklarasaun kada tinan
Fo sai dezeñu forma
relatoriu dadus Deklarasaun kada tinan
bele hare iha imajen
3.36
Imajen 3.36 Fosai Relatoriu
deklarasaun kada tinan
26. Fosai Relatoriu deklarasaun zeral
Fo
sai dezeñu forma relatoriu dadus
Deklarasaun zeral bele hare iha imajen 3.37
Imajen
3.37 Fosai Relatoriu Deklarasaun Zeral
3.7.1 Kodigu (Code
Generation)
Iha parte ida ne’e resultadu kria
sistema tenki translate sai modelu ne’ebe bele lee ka komputador bele
komprende, uza lian programasaun (Programing
Language ). Iha code Generation
hau uza PHP sai hanesan lian programasaun hodi kria sistema no MySQL hanesan
database . Atu hatene klaru liu bele hare iha nia anexu.
3.7.2 Teste (Testing)
Parte
ida ne’e teste iha parte external (black-box)
ne’e mos tenke halo, hodi hare naksalak no mos hodi asegura nia resultadu output tuir programa ne’ebe ita hakarak
atu kria . Teste hau usa external
(black-box) hodi hala’o teste ba resultadu output . atu hatene diak liu bele hare iha kapitulu IV.
3.7.3 Manutensaun (Suport and
Maintanence)
Aktividade hodi suporta halo
operasaun no komversa sistema informasaun ne’ebe ita kria. Konserva sistema
hala’o liu-husi administrator ne’ebe tenki update dadus bebeik no bebeik up to date. Support maintenance hau uza
ida ne’e dahuluk hau hakarak fó uluk treinamentu badak ida ba ema ne’ebe atu
uza programa ne’e par nia bele hatene oinsa atu uza sistema ne’e.
KAPITULU IV
IMPLEMENTASAUN PROGRAMA
4.1 Implementasaun Dezennhu
Programa
Resultadu dezenhu program mak
hanesan tuir mai ne’e :
4.1.1 Pajina login admin
Atu asesu ba sistema ne’ebe iha ona
administrator tenki hatama uluk lai username
ho password liu hosi login admin depois klik iha tombol login mak bele tama ba sistema nebe iha ona.
no bele haree iha imajen 4.1
Imajen 4.1 Menu
Login
4.1.2 Pajina menu home
Iha
pajina ne’e wainhira admin hili ona login admin mak nia sei mosu menu primeiru ou home. Bele haree iha
imajen 4.2
Imajen 4.2 Menu Home
4.1.3 Pajina dadus admin
Iha
pajina haree dadus admin wainhira ita
klik iha tombol dadus admin nia sei mosu dadus admin ne’ebe iha ona. Bele haree iha imajen 4.3
Imajen
4.3 dadus admin
4.1.4 Pajina hadia dadus admin
Iha pajina hadia dadus admin, wainhira ita klik ona
tombol edit iha dadus admin nia sei mosu edit dadus admin, ita klik rai nia sei
rai dadus ne’ebe ita hadia ona, no ita klik fila mak nia sei fila fali ba dadus
ne’ebe iha ona. Bele haree iha imajen
4.4
Imajen 4.4
Hadia dadus Admin
4.1.5 Pajina dadus aldeia
Iha pajina dadus aldeia sei
aprezenta dadus aldeia nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta
aldeia nia funsaun atu aumenta aldeia. Bele haree iha imajen 4.5
Imajen 4.5
Haree dadus aldeia
4.1.6 Pajina dadus aldeia (Aumenta dadus)
Iha pajina aumenta dadus aldeia bainhira ita hanehan
butaun aumenta aldeia nia sei mosu aumenta aldeia atu enxe, no iha aumenta
aldeia nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila
dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.6
Imajen 4.6 Dadus Aldeia (Aumenta Dadus)
4.1.7 Pajina dadus Suku
Iha pajina dadus suku
sei aprezenta dadus suku nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta
suku nia funsaun atu aumenta suku. Bele haree iha imajen 4.7
Imajen 4.7 Dadus Suku
4.1.8 Pajina dadus Suku (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus suku bainhira ita
hanehan butaun aumenta suku nia sei mosu aumenta suku atu enxe, no iha aumenta
suku nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila
dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.8
Imajen 4.8 Dadus suku (Aumenta Dadus)
4.1.9 Pajina dadus posto administrativu
Iha
pajina dadus posto administrativu sei aprezenta dadus posto administrativu
nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta posto administrativu nia
funsaun atu aumenta sposto administrativu. Bele haree iha imajen 4.9
Imajen 4.9 Dadus Posto
Administrativu
4.1.10 Pajina posto administrativu (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus posto
administrativu bainhira ita hanehan butaun aumenta posto administrativu nia sei
mosu aumenta posto administrativu atu enxe, no iha aumenta posto administrativu
nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus
ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.10
Imajen 4.10 Dadus Posto
Administrativu(Aumenta dadus)
4.1.11 Pajina dadus municipiu
Iha pajina dadus
municipiu sei aprezenta dadus municipiu nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha
ne’eba aumenta municipiu nia funsaun atu aumenta municipiu. Bele haree iha
imajen 4.11
Imajen 4.11 Dadus Municipiu
4.1.12 Pajina municipiu (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus municipiu bainhira
ita hanehan butaun aumenta municipiu nia sei mosu aumenta municipiu atu enxe,
no iha aumenta municipiu nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei
rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.12
Imajen 4.12 Dadus Municipiu (Aumenta Dadus)
4.1.13 Pajina
dadus comunidade
Iha
pajina dadus comunidade sei aprezenta dadus comunidade nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha
ne’eba aumenta comunidade nia funsaun
atu aumenta comunidade. Bele haree iha imajen 4.13
4.1.13 Pajina
dadus testamunhia
Iha pajina dadus
testamunhia sei aprezenta dadus testamunhia nian, iha ne’eba mos iha butaun ida
iha ne’eba aumenta testamunhia nia funsaun atu aumenta testamunhia. Bele haree
iha imajen 4.13
Imajen 4.13 Dadus Comunidade
4.1.14
Pajina comunidade (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus comunidade bainhira
ita hanehan butaun aumenta comunidade nia sei mosu aumenta comunidade atu enxe,
no iha aumenta comunidade nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus
sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.14
Imajen 4.14
Dadus Comunidade (Aumenta Dadus)
4.1.15 Pajina
dadus testamunhia
Iha pajina dadus
testamunhia sei aprezenta dadus testamunhia
nian, iha ne’eba mos iha butaun ida iha ne’eba aumenta nia funsaun atu aumenta testamunhia. Bele
haree iha imajen 4..15
Imajen 4.15 Dadus Testamunhia
4.1.16 Pajina testamunhia (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus testamunhia
bainhira ita hanehan butaun aumenta testamunhia nia sei mosu aumenta
testamunhia atu enxe, no iha aumenta testamunhia nia laran iha mos butaun rua
hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai. Bele
haree iha imajen 4.16
Imajen 4.16 Dadus
Testamunhia (Aumenta Dadus)
4.1.17 Pajina
dadus autoridade lokal
Iha pajina dadus
autoridade lokal sei aprezenta dadus autoridade lokal nian, iha ne’eba mos iha
butaun ida iha ne’eba aumenta autoridade lokak nia funsaun atu aumenta
autoridade lokak. Bele haree iha imajen 4.15
Imajen 4.17 Dadus Autoridade lokal
4.1.14 Pajina autoridade lokal (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus autoridade lokal
bainhira ita hanehan butaun aumenta autoridade lokal nia sei mosu aumenta
autoridade lokal atu enxe, no iha aumenta autoridade lokal nia laran iha mos
butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus ne’ebe enxe sei la rai.
Bele haree iha imajen 4.18
Imajen 4.18 Dadus
Autoridade Lokal (Aumenta Dadus)
4.1.19 Pajina
dadus deklarasaun
Iha pajina dadus
deklarasaun sei aprezenta dadus deklarasaun nian, iha ne’eba mos iha butaun ida
iha ne’eba aumenta deklarasaun nia funsaun atu aumenta deklarasaun. Bele haree
iha imajen 4.19
Imajen 4.19
Dadus deklarasaun
4.1.20
Pajina deklarasaun (Aumenta Dadus)
Iha
pajina aumenta dadus deklarasaun
bainhira ita hanehan butaun aumenta deklarasaun
nia sei mosu aumenta deklarasaun atu enxe, no iha aumenta deklarasaun
nia laran iha mos butaun rua hili Rai entaun dadus sei rai no hila fila dadus
ne’ebe enxe sei la rai. Bele haree iha imajen 4.20
Imajen 4.20 Dadus Deklarasaun (Aumenta Dadus)
4.1.21
Pajina Reltoriu Zeral
Iha
pajina hasai relatoriu zeral wainhira ita klik iha tombol hasai relatoriu
nia sei fo sai relatoriu zeral deklarasaun.bele haree iha imajen 4.21
Imajen
4.21 Hasai Relatoriu zeral
4.1.22
Pajina Relatoriu Deklarasaun Kada
Komunidade
Iha
pajina relatoriu deklarasaun kada
komunidade wainhira ita tau no.ref. komunidade ida ida nian klik iha tombol hasai
relatoriu nia sei fo sai relatoriu deklarasaun kada komunidade. bele haree iha
imajen 4.22
Imajen
4.33 Relatoriu Deklarasaun Kada Komunidade
4.1.23
Pajina Relatoriu Deklarasaun Kada Tinan
Iha pajina relatoriu deklarasaun kada tinan wainhira ita tau deit tinan, klik iha tombol
hasai relatoriu nia sei fo sai relatoriu deklarasaun kada tinan. bele haree iha
imajen 4.23
Imajen
4.23 Relatoriu Deklarasaun Kada Tinan
4.1.24
Pajina hasai Relatoriu Deklarasaun zeral
Iha pajina hasai relatoriu deklarasaun zeral sei fo sai hotu dadus ne’ebe hatama ona hosi admin. bele haree iha imajen 4.24
Imajen
4.24 Hasai Relatoriu Zeral
4.1.24
Pajina hasai Relatoriu Deklarasaun kada tinan
Iha
pajina hasai relatoriu deklarasaun kada tinan sei fo sai deklarasaun kada tinan
ne’ebe iha ona. bele haree iha imajen
4.25
Imajen
4.25 Hasai Deklarasaun Kada Tinan
4.1.26 Pajina
hasai Relatoriu Deklarasaun kada
komunidade
Iha
pajina hasai relatoriu deklarasaun kada
komunidade atu fo sai deklarasaun kasamentu tradisional ne’ebe mak komunidade
sira mai produz ona iha sede suku Caicoli
bele haree iha imajen 4.26
Imajen
4.26 Hasai Deklarasaun Kasamentu Tradisional
KAPITULU V
LIA MAKTAKA
5.1
Rezumu
Hosi rezultadu analiza
no resolve problema kona-bá sistema informasaun produz deklarasaun kasamentu
tradisional iha sede suku Caicoli bazeadu iha web, iha motivasaun ida ba hau
atu foti deit rezumu katak, liu hosi sistema komputerizasaun ida ne’e bele azuda parte secretariadu suku Caicoli nian
hodi bele rai dadus sira ho diak hanesan
dadus deklarasaun, dadus komunidade no mos dadus sira ne’ebe hola parte mos ba
prosesu produz deklarasaun kasamentu tradisional nian, no fasil ba sira
wainhira halo arkivu no relatoriu sira ho efisiente.
Sistema informasaun produz
deklarasaun kasamentu tradisional ne’ebe halo, tuir dadus original ne’ebe aplika
hosi secretariadu suku Caicoli nian, mak depois implementa tuir programa aplikasaun
atu prosesu produz deklarasaun kasamentu
tradisional iha sede suku Caicoli ne’ebe halo hanesan dadus original ne’ebe mak
sai jerarlmante usa sistema informasaun ne’ebe efetivu no efisiensia liu sukat
ho metode manual.
5.2
Sujestaun
Bazeia ba rezumu iha leten mak, hakerek
nain hakarak fo sujestaun atu aumenta
tan buat balu nebé sei falta mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Sistema informasun produz
deklarasaun kazamentu tradisional ne’e sei ho maneira offline, sujere deit ba futuru
mai karik bele implementa ho
maneira online, atu nune bele halo kman liu tan , servisu secretariadu suku
nian.
2. Sistema nebee produz ona utiliza
programa PHP hanesan nia lingua programasaun no MySQL mak hanesan nia
database no karik iha futuru mai bele utiliza programa ou
aplikasaun nebee foun liu.
3.
Sistema nebee agora kria sei
bazeia ba kondisaun real iha sede suco caicoli hodi nunee presiza user ou
pessoal ida hodi sai hanesan admin no jere sistema. karik iha futuru sei iha
pessoal barak mak utiliza sistema nee sei presiza kria tebel user hodi nunee
kada user bele asesu ba sira nia area.
BIBLIO
GRAFIA
Edi, p. (2012). Sistem
Informasi Pendaftaran Pernikahan Pada Kantor Urusan Agama.
Hartono, J.
(2005). Analisis & Desain Sistem Informasi. Yogyakarta: Andi.
Ihsanudin. (2014).
Sistem Pencatataan Pernikahan Pada Kua Kecamatan Karanganyar Kabupaten Karanganyar. Surakarta.
Iskandar, A.
(2003). Microsoft Access. Bandung,UNIKOM.
Jesus, N. D.
(2016). Sistem Informasi Pendataan Nikah Pada Geresa Katolika Paroki Imakulada Conceição Maubisse
berbasis web. Dili.
Kendall, J.
(2010). Analisa Dan Perancagan Sistem. Jakarta: Indeks.
Ladjamudin, A.-B.
B. (2005). Analisis dan desain sistem informasi . Yogyakarta: Graha Ilmu.
Madcoms. (2002). Aplikasi
Database Visual Basic 6.0 degan Crystal Report. Yogyakarta: Andi.
Madcoms. (2002). Seri
Panduan Pemrograman:Database Visual Basik 6.0 Degan Crystal Report. Yogyakarta: Andi.
Mulyanto, A.
(2009). Sistem Informasi Konsep dan Aplikasi. Yogyakarta: Pustaka Pelajar.
Mustakini. (2009).
Sistem Informasi Teknologi. Yogyakarta: Andi.
Nugroho, B.
(2009). Database Relational Degan MySQL. Yogyakarta: Andi.
Prasetyo, E.
(2008). Pemograman Web PHP & MySQL Untuk Sistem Informasi Perpustakan. Yogyakarta: Graha Ilmu.
Presman, R.
(2002). Rekayasa Perangkat Lunak Jilid 1. Bandung: Inforimatik.
Purnomo, E. Sistem
Informasi Pendaftaran Pernikahan Pada Kantor Urusan Agama Kecamatan Tulakan.
Riyanto. (2010). Menbuat
Sistem Informasi Pennualan Degan PHP dan MySQL. Yogyakarta: Gava Media.
Subatri, T.
(2012). Konsep Dasar Informasi. Yogyakarta: Andi.
Sugiarti, Y.
(2011). Metode Penelitian di Bidang Komputer dan Teknologi Informasi. Banten.
Sutarman. (2012). Pegantar
Teknologi Informasi. Jakarta: Bumi Aksara.
Suyanto, A.
(2007). Web Desing Theory And Pratices. Yogyakarta: Andi.
0 comments:
Post a Comment