Fatumea belulik Leten
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1.
Antesedente
Setor agrikultura importante tebes atu hamenus nivel
kiak, seguransa alimentar no hasa’e dezenvolvimentu ekonomia iha area rural mai
to’o nasaun. Realidade moris agrikultor Timor-Leste iha area rural ladun la’o
ho diak sei minimu liu, sira sei menus edukasaun, informasaun, teknolojia no merkadoria tanba
ne’e mak produsaun ne’ebé sira hetan ladun maximu liu. Sira laiha mudansa ba
sira nia aan, ho ida ne’e mak fo impaktu ba sira menus kapasidade/kbiit atu
domina siensia-siensia, teknolojia ne’ebé
mak bele hodi hasa’e produsaun Batar.
Hasa’e produsaun batar sai hanesan prioridade atu atinje objetivu
dezenvolvimentu iha setor agrikultura. Agrikultura nuudar setor prinsipal ba ai
han no ba empregu no buat seluk ne’ebe bele ajuda hadi’a populasaun sira nia moris.
Subsidiu hanesan pagamentu ida hosi Governu ba
konsumidor, distribuitor no konsumidor mezmu iha komunidade tau fiar ne’ebe metin.
Emjeral definisaun Subsidiu hanesan prenda osan ida hosi Governu ne’ebe mak ho
ninia objetivu hodi ajuda no hala’o atividade ba desenvolvimentu ba ema
agrikultor no kbi’it laek sira ne’ebe maka tau importansia tebes hodi fahe ba
sira nia nesesidade presiza no la espera atu hala’o sira nia atividade wainhira
laiha ajuda hosi Governu. Subsidiu ita bele hatete mos hanesan fundus sosial ne’ebe
ajuda hanesan transferensia osan ou sasan ne’ebe maka iha fo ba komunidade sira
utiliza no kuidadu iha tempo naruk. Subsidiu bele hanesan mos forma politika proteksionizmu ou impede ba komersiu
( trade barrier) ho maneira sai hanesan sasan no serbisu domestiku ho ninia karakter
kompetitif kona ba sasan importasaun. Subsidiu iha ninia kategoria no maneira
oioin, depende razaun kontrariu iha subsidiu, simu sorin no fontes
finansiamentu subsidiu bele hosi Governu, konsumidor, resepsaun impostu, no
seluk seluk tan.
Covalima hanesan Munisipiu ida ne’ebe ho nia Luan Area hamutuk
1198.58 km2 ne’ebe hamutuk populasaun 64,135 maka moris iha
Munisipiu Covalima maioria moris hanesan vida agrikultor ( DGE, 2015). Iha fatin
refere potensialidade boot tebes iha area Agrikultura hanesan; Batar, hare, fore-rai, Liis mean, Fore
mungo, Pateka no produtu seluk-seluk tan, tamba ne’e agrikultor sira iha covalima ladun tau importansia atu hodi hasa’e ba produsaun batar.
Realidade hatudu katak agrikultor iha Posto administrativu Fatumea, Municipio Covalima
maioria sira halo kultivasaun ba produsaun Batar Aleinde ne’e agrikultor sira
hakiak mos animal, no sira seluk tan.
Postu Administrativo Fatumea hanesan Postu ida ne’ebe mak
iha potensial tebes ba area agrikultura liliu kultivasaun ba Batar, Aifarina,
Talas hanesan mos hortikultura Liis mean, Liss Mutin no seluk tan, agrikultor
sira iha fatin refere barak mak halo
kultivasaun ba produsaun ida ne’e, maibe sira sei menus koñesimentu oinsa
produsaun ne’ebe mak iha bele hetan kuantidade aas. Bazeia ba introdusaun
ne’ebé mak mensiona iha leten katak agrikultor sira iha Posto Administrativu Fatumea,
Municipio Covalima, oinsa sira bele
hatene impaktu subsidiu ba produsaun Batar nune’e bele hetan kuantidade
produsaun ne’ebe aas, atu sira bele halo kultivasaun ba produsaun batar entaun
presiza iha informasaun, motivasaun , ideia ou hanoin ne’ebé maka di’ak atu nune’e sira bele hodi adapta
ou hatoman an no koñese di’ak liu
tan, hodi bele hasa’e kuantidade produsaun ne’ebe diak.
1.2.
Objetivu Peskiza
Objetivu hosi peskiza ida ne’e mak hanesan;
Atu hatene impaktu Subsidiu Veteranus, ba Produsaun Batar
iha Postu Administrativu Fatumea,
Municipio Covalima.
1.3.
Formulasaun Problema
Oinsa impaktu hosi Subsidiu Veteranus, ba produsaun Batar
iha Posto Administrativo Fatumea, Municipio Covalima.
1.4.
Limitasaun Problema
Iha proposta peskiza ida nee peskiza nain sei hare liu ba
Impaktu Subsidiu Veteranus ba produsaun Batar iha Postu Administrativu Fatumea, Municipio
Covalima.
1.6.
Benefisiu
Liu husi proposta ida nee, ha’u nu’udar peskizador espera
katak sei fo benefisiu mak hanesan:
Ø Ba
peskizadora na’in; bele aumenta
hau nia kapasidade, konesimentu no sai hanesan evidensia ida mai hau,atu hodi
bele hetan Diploma lisensiatura iha Fakuldade Agrikultura, Departamentu Agro
Sosiu - Ekonomia.
Ø Ba
agrikultor; Sai hanesan
informasaun no motivasaun, atu tulun agrikultor sira hodi tau sira nia ideia,
hanoin atu nunee bele hasa’e produsaun hare.
Ø Ba
akademika; sai hanesan
kontribuisaun informasaun, hanoin ne’ebé mak sei sai hanesan referensia ida no
bele peskiza fila-fali hodi responde ba problema ne’ebé mak sei hasoru iha
sosiedade no akademika iha nasaun Timor-Leste.
Ø Ba
governu; sei sai hanesan
instrumentu no informasaun, hanoin ruma
ne’ebe sai hanesan sasukat ba sistema dezenvolvimentu iha nasaun
Timor-Leste.
1.7.
Originalidade Peskiza
Iha peskiza ida ne’e, primeira ves foin hala’o hosi
Peskizadora ho nia titulu mak : Analiza impaktu Subsidiu veteranus ba Produsaun
Batar ( Zea Mays) iha Postu Administrativo Fatumea, Municipio Covalima. Peskiza
ida ne’e seidauk hala’o hosi ema ka peskizador seluk, ho nune’e peskiza ne’e
sai hanesan obra ba dahuluk hosi peskizador.
KAPITULU II
REVIZAUN LITERATURA NO
FUNDAMENTU TEORIA
2.1.
Revizaun Literatura
2.2.1.
Subsidiu
Subsidiu hanesan osan reserva no rekursu ida ne’ebe mak Governu
suporta ba ema hodi hala’o atividade ida, Haktuir Habib Nazir (2004). Subsidiu
hanesan pagamentu ida hosi Governu fo ba konsumidor,distribuitor no konsumidor
mezmu iha komunidade tau fiar ne’ebe metin. (ezemplu, hanesan rezultadu hosi
operasaun ne’ebe mak laiha benefisiu kontinua) ou aumenta folin ba produtu deit
ka haforsa to’o emprega ba traballador ne’ebe mak serbisu maka’as (hanesan iha
kazu subsidiu selu/paga).
Emjeral definisaun Subsidiu hanesan prenda osan ida hosi
Governu ne’ebe mak ho ninia objetivu hodi ajuda no hala’o atividade desenvolvimentu ba ema agrikultor kbi’it laek
sira ne’ebe maka tau importansia tebes hodi fahe ba sira nia nesesidade presiza
loron-loron no la espera atu hala’o sira nia atividade wainhira laiha ajuda
hosi Governu. Timor-leste agora dadaun iha subsidiu barak mak hanesan: Subsidiu
(Idosus, Bolsa da Mae, Martires, veteranus nst.
2.1.2.
Veteranus
Veteranus mak hanesan ema ne’ebe iha tempo liuba luta no serbisu
maka’as, sira iha esperiensia kona ba area militar nian, sai hanesan mos ema
profisional ne’ebe mak esforsu an maka’as no iha tempo neeba siraa mos estuda
iha area ne’ebe mak dificil tebes no ema hotu nee mak hanaran veteranu.
Veteranu mak iha tempo barak liu serbisu ou ezekuta sira nia funsaun iha
kualker atividade.
2.1.3.
Batar
Batar ho naran latin
bolu Zea mays sai nu’udar ai-han ne’ebe importante tebes no hanesan seguransa ai-han ba to’os nain
sira iha Timor-Leste. Batar (Zea mays) katak produsaun
alimentar ida ne’ebe inportante ba
Mundo, Batar hanesan enerjia karbonu no mos sai hanesan hahan ne’ebe baziku.
Batar hanesan tipu produsaun alimentar ida ne’ebe musan no hosi familia du’ut,
batar laos deit hanesan enerjia karbonu maibe sai hanesan aihan ba animal
(karau, kuda) no mos bele halo uut hanesan ho liafuan seluk bolu maizena.
2.2.
FUNDAMENTU TEORIA
2.2.1.
Teoria Produsaun
Tuir Matenek nain Soekartawi,(2003; 14) hatete katak,
rezultadu ikus hosi prosesu produsaun sai hanesan produtu ou output. produtu no
produsaun iha parte agrikultura nia variavel ne’ebe kauza hosi kontralizasaun
kualidade, ida nee hateten katak iha parte agrikultura ne’ebe ho manutensaun
ne’ebe mak diak ho ninia impaktu. Produsaun maka kombinasaun no kordenasaun
material no enerjia sira (input ka rekursu), iha rejultadu produsaun (output)
(Bruce 1996). Agrikultor hanesan implementasaun, sira espera deit ba produsaun
ne’ebe maka aas atu nunee bele hetan rendimentu ne’ebe maka aas mos. Tamba nee
agrikultor sira utiliza enjia, fundus no instrumentu produsaun baziku hodi
hetan produsaun ne’ebe maka sira espera, kadaves produsaun ne’ebe sira fornese
lolos ki’ik liu no kontrariu ho produsaun ne’ebe sira fornese boot liu, (Suratiyah
2006).
Prosesu produsaun hanesan produto output no produto ou
produsaun iha area agrikultura ou seluk hetan tipu oi-oin ho nia impaktu tanba
diferensa kualidade. Ho komprensaun kualidade ne’ebe di’ak, no hala’o ho di’ak,
(Soekartawi, 2003).
Definisaun produsaun tuir tekniku hanesan prosesu ida
ezekuta rekursu-rekursu ne’ebe maka preparadu ona ho espera hodi hetan
rezultadu ne’ebe boot liu sakrifisiu hotu. Enkuantu konesimentu produsaun tuir
ekonomia maka prosesu apresentasaun rekursu hotu ne’ebe preaparadu hodi hetan
rezultadu ne’ebe garante tuir kuantidade, kualidade maneja ho di’ak atu nune’e
iha prosesu merkadoria. Produsaun bele hatete efisiensia wainhira uza input
ne’ebe ki’ik –ki’ik atu hetan output ne’ebe boot, siknifika katak komparasaun
entre output no input ne’be ho valor aas hatudu katak produsaun maksimum hanesan, (Bruce dan
Robert, 1996).
Mosher ,(2002), Ho nia definisaun katak Prosesu produsaun
bele la’o wainhira kriteria ne’ebe prezisa hanesan ai-horis, animal, ho peskas.
Kriteria nee konesidu liu ho naran fator produsaun.
Tuir hakerek na’in Soekartawi, (2003;14) hateten katak
rezultadu ikus hosi prosesu produsaun sai hanesan produtu ou output. produtu no
produsaun iha parte agrikultura nia variavel ne’ebe kauza hosi kontralisaun
kualidade, ida ne’e hateten katak iha parte agrikultura ne’ebe ho manutensaun
di’ak no ninia impaktu.
2.2.2.
Teoria Kultivasaun
Tuir Soekartawi,(2005), Kultivasaun hanesan siensia ne’ebe aprende kona ba oinsa ema atu
aloka rekursu natureza ne’ebe efisien ho efektivu, atu hetan vantagen ou
rendimentu ne’ebe aas ho orsamentu ne’ebe ki’ik. Ho ida ne’e mak nesesidade
ne’ebe aprova sei hakle’an ou laos deit iha area produsaun maibe mos iha area
seluk ne’ebe maka tenke sura.
Soekartawi, (2002) Kultivasaun hanesan siensia ida ne’ebe
aprende oinsa ema atu aloka rekursu natureza
ho efetivu no efisien atu hetan vantagen ne’ebe aas ba tempo ne’ebe mak
iha. Ho liafuan efetivu wainhira agrikultor aloka rekursu ne’eb sira iha no
domina ho di’ak, ho liafuan fo rezultadu di’ak wainhira utiliza rekursu ne’e
atu hodi hetan gastus (output) ne’ebe boot liu fali rendimentu/osan tama
(input).
2.2.3.
Teoria Rendimentu
Rendimentu Kultivasaun hanesan diferensa entre orsamentu
hotu ne’ebe simu, ne’ebe gastus durante prosesu produsaun. Definisaun seluk
hatete katak rendimentu estabelese hosi rendimentu likidu ho rendimentu bruto.
Rendimentu Likidu katak diferensa entre valor input ho output ho signifika
hanesan rezultadu produsaun hotu ne’ebe simu ou iha kultivasaun nia laran, hodi
fo valor ho osan ne’ebe hamenus fali ho orsamentu-orsamentu iha Prosesu
Produsaun ba dala ida. No Rendimentu Bruto hanesan rezultadu tomak ne’ebe hetan
iha prosesu produsaun dala ida molok
hamenus fali ho orsamentu-orsamentu ne’ebe gastus durante prosesu
produsaun ne’e la’o (Soekartawi, 2002).
Rendimentu agrikultor presiza bazeia ba deklarasaun
baziku maka hanesan situasaun ne’ebe simu ho situasaun ne’ebe gastus iha tempo
ne’ebe mak iha, jeralmente gastus inklui kustu fiksu ho nia total orsamentu
hotu. No simu fali katak rezultadu entre produsaun ho presu pursentu baziku.
Iha kontinuasaun hatete katak rendimentu kultivasaun hetan hosi parte kultivasaun
tomak mai hosi rezultadu fa’an nian, troka ou gosta fila– fali. Rendimentu agrikultor
fahe ba oin rua ; Rendimentu familia agrikultor hanesan rendimentu ne’ebe hetan
diak hosi kultivasaun ou kultivasaun hosi produsaun liur.No rendimentu
agrikultor hetan difensia hosi rezultadu output ho orsamentu hotu
ne’ebemgasttus iha prosesu Produsaun hosi atividade kultivasaun,(Mubyarto ,1986).
2.2.4.
Teoria Merkadoria
Merkadu hanesan atividade
hotu-hotu ne’ebe mak iha no nia objetivu atu hodi aselera lailais serbisu ou sasan
hosi produser ba iha konsumidor, (Hasyim,1994). Merkadu hanesan prosesu atividade ema nian ne’ebe mak satisfaz no iha mudansa tuir
nesesidade presiza. Haktuir Nitisemito (1981) no Hasyim ,(2003).
Tuir matenek na’in Philip Kotler hatete katak iha livro Marketing management, Eleventh edition, nia iha diferensa
definisaun mekkadu Diferensa definisaun merkadu iha aspeitu rua mak hanesan
aspeitu sosial no aspeitu manajerial. Definisaun sosial mak komunidade ne’ebe
mak utiliza regulamentu merkadu barak liu mak diriji hosi komunidade, “ fo estandar
moris ida ne’ebe mak aas” (Kotler, 2003).
Merkadu hanesan prosesu manajerial ne’ebe mak individu no
mos grupo ne’ebe hetan buat ne’ebe mak sira presiza kria no hodi troka produtu-
produtu ida ho produtu sira seluk ,(Koller
no Amstrong, 2008). Merkadu hanesan prosesu analisa, planu, implementasaun,
koordenasaun no kontrola programa merkadu ne’ebe mak inklui produsaun, presu,
Promosi, no distribuisaun hosi produsaun, serbisu ne’ebe ho justu no iha
benefisiu ba merkadu,(Boyd, Walker, Larreche, 1998).
Tuir matenek na’in Hermawan Kertajaya hatete katak iha Livro Rethinking Marketing, Merkadu mak
hanesan estratejia negosiu ne’ebe mak iha objetivu no nafatin satisfasaun ba
iha stakeholder prinsipal mak
hanesan: Klientes, no ema ne’ebe iha organizasaun ida, (Hermawan Kertajaya,
2004).
2.2.5.
Estrutura Hanoin
= Lina impaktu
2.2.6.
Hipoteza
Bazeia ba
Introdusaun, Formulasaun Problema, objetivu no estrutura hanoin hipoteza ne’ebe
foti deskonfia katak impaktu subsidiu
Veteranu ba Produsaun Batar ninia kuantidade produsaun sei la sa’e.
KAPITULU III
METODOLOJIA PESKIJA
3.1.
Metodu Baziku
Metodu baziku
ne’ebe utiliza iha peskiza ida ne’e nu’udar metodu deskretivu katak metodu ida
ne’ebe sentralija aan bele rezolve problema atual ne’ebe iha tempu agora, no
bele rejolve problema atual refere liu hosi etapa atividade ne’ebe inklui
hanesan; kolleta dadus, konbina(haloot), analiza, interpretasaun no halo
konkluzaun. Ou metodu deskritivu katak metodu ida ne’ebe halo dezenu tuir
sistematika bazeia ba fator-fator akuzasaun kona ba atetude hahalok ne’ebe sei
relasaun ho fenomena ou akontesimentu hodi buka tuir/halo investigasaun to’o
tempo agora ( Nasir, 2003).
Peskiza deskritivu
nia funsaun hodi fo esplikasaun faktus kona ba problema ne’ebe sira hare’e ho
di’ak-di’ak tuir buat ne’ebe iha, mos fo esplikasaun kona ba situasaun ne’ebe akontese
ka fo esplikasaun kona ba situasaun ka fo relasaun entre fenomena, provasaun
hipoteza-hipoteza, halo prediksaun no implementasaun problema ida ne’ebe
hakarak halo nakfera (Nawawi 2003, Singarinbun no Effendi 1989).
3.2.
Metodu Determina Fatin Peskiza
Determina fatin
peskiza utiliza metodu “purpusive sampling”, katak teritoriu ne’ebe la ho
intensaun atu hili sai fatin peskiza ne’e ho tetu katak Postu Administrativu Fatumea, Municipio Covalima iha potencial ba
area agrikola Batar nian no parte seluk maka populasaun depende deit sira nia
moris ba iha agrikula batar nian (Usman Rianse, 2012).
3.3.
Metodu Foti amostra
Metodu foti amostra iha peskiza ida ne’e
halo ho (simple random Sampling). Random Sampling katak aletoria simples maka
hanesan amostra ne’ebe maka foti no fahe tuir kategoria hodi nune’e kada uniku
peskizador hosi populasaun iha oportunidade ne’ebe hanesan hodi hili sai
amostra, bainhira amostra bo’ot ne’ebe peskizador sira hakarak ne’e diferensia,
maka oportunidade bo’ot ba peskizador atu hili mos diferensia.
n
= N
N. d2 +1
Deklarasaun:
n = sasukat ba
amostra
N = sasukat
populasaun
D = valor kritiku
(kritis)
1 = konstanta
3.4.
Metodu kolleta dadus
3.4.1.
Tipu Dadus
Tipu kolleta dadus iha peskiza ida ne’e maka hanesan tuir
mai ne’e:
a.
Dadus
Primariu mak dadus ida ne’ebe hetan direitamente liu hosi intrevista rasik ho
respondente halo perguntas no questionariu, (Purwanto, 2011).
b. Dadus sekundariu mak dadus ida ne’ebe hetan hosi
rekursu-rekursu livru, arkivu-arkivu, internet, no dokumentu-doumentu ne’ebe
relevante ho peskiza ida ne’e, (Usman, 2012).
3.4.2.
Tekniku Foti dadus
Tekniku foti dadus
hanesan tekniku ida ne’ebe hodi hetan problema ne’ebe mak formula ona. maka atu
hetan dadus ne’ebe espera, hakerek nain utiliza metodu foti dadus hanesan tuir
mai ne’e:
a.
Tekniku
observasaun katak observa direitamente ba objetu peskiza hodi hare atividades
ne’ebe la’o hela.
b.
Tekniku
intervista katak tekniku ida ne’ebe utiliza atu hetan informasaun liu hosi
perguntas no responde diretamente ho agrikultor.
c.
Tekniku
hakerek katak tekniku ida ne’ebe utiliza hodi hakerek resposta hosi amostra
tuir perguntas ne’ebe maka peskizador hato’o.
3.5.
Metodu analiza dadus
Iha peskiza ida ne’e metodu analiza dadus sei uza metodu
deskritivu tanba analiza deskritivu hanesan metodu ida ne’ebe mak utiliza hodi
deskreve rezultadu peskiza nian bazeia ba tabela ka grafiku ruma, nune’e bele
deskreve no analiza rezultadu refere, (Sugiyono, 2012).
3.6.
Konseitu Operasional
Ø Batar
ho naran latin bolu zea mays sai nu’udar ai-han ne’ebe
importante tebes no hanesan seguransa ai-han ba to’os na’in sira iha
Timor-Leste.
Ø Agrikultor
batar Agrikultor sira
ne’ebe mak kuda batar, bele kuda iha rai tetuk ka rai aas nafatin fo produsaun
ne’ebe di’ak.
Ø Subsidiu mak hanesan osan reserva ida ne’ebe mak governu fo ba
ema hodi hala’o atividade ida.
Ø Veteranus
mak hanesan ema ne’ebe iha
tempu liuba luta no iha esperiensia kona ba area militar nian.
Ø Rezultadu
Produsaun katak rezultadu
hosi atividade kultivasaun batar.
Ø Rendimentu
katak Rezultadu total
produsaun ne’ebe iha durante kultivasaun batar, bele fa’an ou bele konsumu iha
uma laran.
Ø Produsaun
mak Resultadu ikus hosi
atividade kultivasaun batar nian, no rezultadu ne’e depende mos ba iha prosesu
atividade ne’e, rezultadu di’ak ou ladi’ak depende ba iha prosesu atividade
ne’e nian.
Referensia
Abdi, Usman
Rianse. 2012. Metodologi Penelitian Sosial dan
Ekonomi,
Bandung:Alfabeta
Bruce dan
Robert, 1996 Pembangunan pertanian , PT. Rraja Grafindo
Persada, Jakarta.
Hadari, Nawawi.
2003. Metode Penelitian Bidang Sosial. Gadjah Mada
University
Press, Yogyakarta.
Hermawan
Kartajaya. (2004). Marketing in venus. Jakarta: PT. Gramedia
Pustaka Utama.
Hasyim, Ali, I. 1994. Tataniaga Pertanian. Buku Ajar. Fakultas
Pertanian
Universitas
Lampung. Bandar Lampung.
Hasyim, Ali. I, 2003. Pengantar Tataniaga Pertanian:
Diklat Kuliah Fakultas
Pertanian Universitas
Lampung. Bandar Lampung.
Habib nazir, 2004, Ensklopedia Ekonomi, kaki langit,
Jakarta.
Kotler, Philip
dan Gary Amstrong. (2008). Principles of Marketing. New Jersey:
Pearson
international Edition-prentice Hall.
Kotler, Philip.
(2009). Marketing Management. New Jersey: Pearson international
Edition-Prentice Hall.
Muhidin, 2007, Analisis
Kebijakan Pemerintah Terhadap Subsidi
Pupuk pada tanaman padi di
lampung (skripsi), Fakultas Ekonomi,
Universitas lampung lampung.
Mosher, 2002.
Mengerakkan Dan Menbangun Pertanian, Jasakuna. Jakarta.
Moh, Nasir. 2003.
Metode penelitian penerbit Ghalia Indonesia.
Purwanto, M. Ngalim, 2011. Psokologi pendidikan, Bandung:
PT Remaja
Rosdakarya.
Sugiyono. 2012. Metode Penelitian kuantitatif kualitatif
dan R&D. Bandung:
Alfabeta.
Soekartawi. 2002. Analisis Usahatani. Jakarta:
Universitas Indonesia.